Üle poole naistest on raseduse ajal ebaterves kaalus

Aasiast, Ameerika Ühendriikidest ja Euroopast kogutud andmed näitavad, et 23 protsenti lapseootel naistest ei võta raseduse ajal piisavalt juurde ja rohkem kui pool võtavad juurde liialt, mis suurendab enneaegsete sündide ja keisrilõigete riski, kirjutab The Guardian.

Rahvusvaheline uurimistiim, mida juhtisid Monashi ülikooli uurijad eesotsas professor Helena Teedega, analüüsis rohkem kui 5000 varasemat uuringut. Rasedate kohta käivat informatsiooni koguti Aasiast, Ameerika Ühendriikidest ja Euroopast, kuid märgiti ära, et andmed olid puudulikud arenevates riikides tehtud väheste uuringute tõttu.

Uuringust selgus, et 23 protsenti naistest ei saavutanud soovitatud kaalu raseduse ajal ja rohkem kui 50 protsenti naistest võttis juurde liiga palju. Suurem kaalutõus oli iseloomulik lääneriikidele.

Teiste oluliste leidude seas oli avastus, et seitse protsenti naistest olid raseduse ajal alakaalulised ja 38 protsenti olid ülekaalus.

Naistel, kes võtavad raseduse ajal liiga palju juurde, on risk sünnitada ülemäära suur laps, see aga omakorda nõuab keisrilõiget.

Naistel, kes olid enne rasedust alakaalulised ega võtnud soovituslike kilosid juurde, oli kaheksaprotsendiline risk sünnitada alakaaluline laps ja sama suur oht enneaegseks sünnituseks.

Heakskiidetud juhised soovitavad:

• alakaalulistel naistel võtta raseduse ajal juurde 12,5–18 kilogrammi;
• normaalkaalus naistel 7–11 kilogrammi;
• ülekaalus naistel 5–9 kilogrammi.

Uurimistiimi juht Teede sõnul näitavad tulemused tungivat vajadust jälgimis- ja toetussstrateegiate järele enne rasedust ja selle ajal. Tervishoiutöötajaid on vaja innustada ja koolitada selles vaimus, et nad oskaks soovitada naistele lihtsaid elustiili muutusi ja toetada nende tervist raseduse planeerimisest kuni sünnituseni.

Teede sõnas, et viimane uuring on suurim rahvusvaheline ülesvõte naiste kaalust raseduse ajal ja selle mõjust nii nende enda kui ka lapse tervisele. Uuring näitab tendentsi, kus aina rohkem naisi alustab rasedust ebatervisliku kaaluga.

Uuringu eesmärk oli uuendada peaaegu 30 aasta vanuseid meditsiinilisi juhiseid, mis põhinevad 1980. aasta andmetel peamiselt kaukaasia rahvastiku näitel. 2009. aasta uuendused tuginesid samuti vähese etnilise mitmekesisuse ja madalama keskmise kaaluga emade andmetel.