Eriarst Iris Koort: millal võib sinikas olla märk ohtlikust haigusest

Sinikaks nimetatakse rahvakeeli verevalumit, enamasti tähistatakse selle nimetusega nahaaluste kudede verevalumit ehk hematoomi.

Verevalum tekib tavaliselt trauma korral nagu kukkumine või löök ning paraneb ajapikku ise. Kui kudedesisene verevalum on väga suur, võib vaja minna arstiabi.

Mõnel inimesel tekivad verevalumid väga kergesti, miks?

Verevalumid tekivad tavalisest kergemini inimestel, kes kasutavad verd vedeldavaid ravimeid. Kuna neid ravimeid määratakse tavaliselt vanemaealistele, kellel võib esineda ka vanusest tingitud tasakaaluhäireid, on oluline traumade ja kukkumiste vältimine. Selleks aitavad mugavad jalanõud, liikumise abivahendid, turvaline kodune keskkond. Samuti on oluline verevedeldaja täpne doseerimine.

Millal võivad verevalumid olla märgid muust haigusest?

Kui verevalumid tekivad väiksemagi trauma puhul (või spontaanselt ilma olulise traumata) inimesel, kes ravimeid ei tarvita, tuleks kindlasti pöörduda arsti poole põhjuse selgitamiseks. Põhjuseks võib olla vereloomehaigus või hüübimishäire, mida saab kindlaks teha või välistada vereanalüüsi abil. Sageli kaasnevad sellisel juhul ka muud vaevused: näiteks palavik või öine higistamine.

Millistes kohtades tekkinud verevalumid võivad ohtlikud olla ja vajavad arstiabi?

Tavaline traumast põhjustatud nahaalune verevalum ehk sinikas ei ole ohtlik. 

Ohtlikuks osutuvad verevalumid ja -jooksud, mis tekivad trauma tagajärjel näiteks koljusiseselt või kõhuõõnes ja mille äratundmine ja diagnoosimine vajab tavaliselt piltuuringuid. Arstiabi vajavad enamasti ka liigesesisesed verevalumid ja silmatrauma tagajärjel tekkinud silma verevalumid.

Vastas Veerenni tervisekeskuse Confido peremeditsiini eriarst dr Iris Koort.

Loe edasi sinika paranemisfaasidest