HIVi kärme levik üllatas õpilasi

Siiri Erala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri gümnaasiumi 10. klassi õpilastel jagus neid HIV teemal koolitama tulnud Helin Ausmaa-Kaivole ka küsimusi.
Jüri gümnaasiumi 10. klassi õpilastel jagus neid HIV teemal koolitama tulnud Helin Ausmaa-Kaivole ka küsimusi. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Esmaspäeval kuvati Harjumaal Jüri gümnaasiumi 10. klassi õpilaste silme ette arv 497 – miljoni elaniku kohta saab Eestis ühe aasta jooksul nakkuse just nii palju inimesi.

See tõsiasi tekitas 45-minutilise koolitunni jooksul esimese tõsisema sumina ja küsimuse. Selleks oli ka põhjust, sest noori ­HIVi teemal harima tulnud Helin Ausmaa-Kaivo tõi võrdluseks Jüri kooli õpilaste arvu – see on tuhatkond. Nii võiks öelda, et igal aastal nakatub HIVi pea pool koolitäit inimesi.

Pinginaabrile imestunult silma vaatama pani ka fakt, et kui Orkutis või Facebookis on sõpru 300 ringis, siis on statistikale tuginedes tõenäoline, et kolm-neli neist on HIV-positiivsed.

Baasteadmised olemas

Liikumise «Tagasi kooli» HIV-teemalise eriprojekti kaudu Jüri kooli loengut pidama sattunud Ausmaa-Kaivo töötab tegelikult turunduse alal firmas Johnson & Johnson ning tema eesmärgiks pole noori suurte arvudega šokeerida. Pigem teeb 29-aastane naine seda selgitustööd, mis temal omal ajal saamata jäi.

«Ema rääkis naljatades, et lapsi toob kurg, ja päris tõsiselt ta sel teemal ikka ei rääkinud,» ütles ta. Koolis anti küll mingil määral teadmisi, kuid HIVist põhjalikumalt ei kõneldud.

«Mina lõpetasin keskkooli 1990. aastate lõpus. Meil oli küll seksuaalõpetustund ja meile räägiti, et HIV on suguhaigus, mis nakkab seksi teel, aga ma ei osanud sellest midagi arvata ega hirmu tunda.»

Pärast Jüri õpilaste ees esinemist oli Ausmaa-Kaivo siiski positiivselt üllatunud: ükski tema püstitatud küsimus ei jäänud vastuseta ja oli näha, et noortel olid juba mingid baasteadmised olemas. Ometi vajas selgi korral selgitamist, et ujulas käies ei nakatu HIVi ja et sääsed ei levita nakkust.

Meeldiv boonus

Samuti kahtlesid noored selles, kas kindla ja ainsa partneriga seksides on oht saada nakkus või mitte. Koolitajal tuli nentida, et see on tõepoolest võimalik, kui partner on olnud kellegi kolmandaga kaitsmata vahekorras.

Omaette teemaks kujunes koolitunnis ka HIV-testimine. Naljaga «Kas testis on ka rasked küsimused?» alguse saanud arutluses tundis üks noormees siirast huvi, millal, kus ja kuidas HIV-testi tehakse. «Kas testima peab siis minema kohe pärast seksi?» kõlas küsimus.

Ausmaa-Kaivo soovitas testimiseks pöörduda noorte nõustamiskeskustesse, kust saab soovi korral kaasa võtta peotäie tasuta kondoome. Selline boonus näis klassis istuvatele noortele ka meeldivat. Osa neist oli tunni alguses välja hõiganud, et nendevanustel võib kondoom kasutamata jääda, sest see on liiga kallis ja raha pole.

Tunni lõpuks jõudsid koolitaja ja õpilased siiski kokkuleppele, et kahe euro säästmine kondoomipakilt pole piisav põhjus, et end ohtu seada.

Kas teadsid?

  • Eestis levib HIV keskmiselt kümme korda kiiremini kui teistes Euroopa riikides.
  • 2008. aasta andmete põhjal nakatub Eestis miljoni elaniku kohta aastas HIVi 497 inimest.
  • Sama näitaja Venemaal on 247, Lätis 130, Leedus 35 ja Soomes 26.

Allikas: SA Terve Eesti

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles