12 põhjust, miks sa tegelikult väsinud oled (1)

Eksperdid ja arstid on toonud välja halvad harjumused, mis sind kurnavad, ning annavad lihtsaid elustiili nippe, kuidas ennast jälle krapsakana tunda, kirjutab Travelandleisure. 

Jätad trenni vahele, kui oled väsinud

Energia säästmiseks trennist loobumine töötab tegelikult hoopis vastupidiselt. Georgia ülikoolis tehti uuring istuva eluviisiga, kuid üleüldiselt tervete täiskasvanutega, kes hakkasid tegema kolm korda nädalas 20 minutit trenni. Peale kuut nädalat tundsid nad ennast vähem väsinuna ja energilisemana. Regulaarne treening suurendab tugevust ja vastupidavust, aitab sinu südame- ja veresoonkonnal tõhusamalt töötada ning kannab hapnikku ja toitaineid keha kudedesse. Järgmine kord, kui tunned kiusatust diivanile vajuda, mine hoopis väikesele jalutuskäigule ja sa ei kahetse seda.

Sa ei joo piisavalt vett

Isegi kaheprotsendine vedelikupuudus võtab lõivu energia tasemelt. Dehüdratsioon alandab veremahtu ja teeb vere paksemaks. See paneb südamele suurema koormuse ja seeläbi jõuavad hapnik ja toitained aeglasemalt lihastesse ja organitesse.

Sa ei tarbi piisavalt rauda

Rauapuudus teeb uimaseks, ärritunuks, nõrgaks ja keskendusvõimetuks. See väsitab, sest rakkudesse jõuab vähem hapnikku. Vähenda aneemiariski ja tarbi rauast pakatavaid toite nagu veiseliha, oad, tofu, munad, tumerohelised köögiviljad, pähklid, maapähklivõi ja kombineeri neid kõrge C-vitamiinisisaldusega toitudega, sest C-vitamiin aitab raual imenduda.

Oled nädalavahetuseti kaua üleval

Laupäeval hiliste öötundideni üleval olemine ja pühapäeval hilja ärkamine muudab pühapäeva õhtul magamaminemise raskeks ja viib unepuuduseni esmaspäeval. See ei tähenda, et peaksid sotsiaalelust loobuma, kuid proovi pühapäeva hommikul ärgata tavalisel ajal. Hiljem võid väsimuse korral uinaku teha. 20-minutiline uinak taastab keha ilma, et vajuksid sügavasse unne, sest sügavast unest ärkamine võib muuta veelgi väsinumaks.

Oled perfektsionist

Püüad olla täiuslik, kuid, oleme ausad, see on võimatu. See paneb sind töötama palju kõvemini ja kauem kui vajalik. Seades nii ebareaalseid eesmärke, et neid on liiga raske või lausa võimatu täita, ei ole sa kunagi endaga rahul. Psühhiaatrid soovitavad seada enda projektidele ajalimiit ja sellest kinni pidada. Varsti märkad, et täiendav aeg, mida varem kulutasid, ei parandanud tegelikult sinu tööd. 

Teed sääsest elevandi

Kardad, et ülemus vallandab sind, kui tahab sinuga ootamatult rääkida? Või ei julge rattaga sõita, sest muretsed, et satud õnnetusse? Siis oled süüdi nn katastrofeerimises, ehk ootad alati kõige halvemat võimalikku lahendust. Selline ärevus väsitab vaimselt. Nii et järgmine kord, kui tabad end sellistelt mõtetelt, küsi endalt, kui tõenäoline on, et halvim tõesti juhtub. Väljas olemine, treenimine, mediteerimine või murede jagamine sõbraga aitab paremini toime tulla ja saada realistlikumaks.

Jätad hommikusöögi vahele

Toit hoiab keha töös ning magades kasutame vere pumpamiseks ja hapniku edasikandmiseks rakkudes õhtusöögist saadud energiat. Hommikul ärgates turguta end hommikusöögiga või muutud uimaseks. Hommikusöök võiks sisaldada täisteratoite, valke ja tervislikke rasvu. Hea kombinatsioon on näiteks kaerahelbepuder valgulisandi ja maapähklivõiga või munad ja kaks viilu täistera leiba Kreeka jogurtiga.

Elad rämpstoidu peal

Suhkrut ja tühje süsivesikuid täis valmistoitudel on kõrge glükeemiline indeks, parameeter, mis näitab, kui kiiresti süsivesikud veresuhkru taset tõstavad. Pidev veresuhkru taseme kõikumine põhjustab väsimust. Et seda vältida, võiks süsivesikute kõrvale süüa kergeid valke, nagu küpsetatud kana, pruun riis, lõhe, maguskartul või puu- ja köögiviljadega kanasalat.

Sa ei oska öelda ei

Inimestele meeltmööda olemine tuleb tihti sinu enda energia ja õnnelikkuse arvelt. Pidev teenete osutamine ja kõigile vastu tulemine võib sind lõpuks muuta nördinuks ja vihaseks. Olgu see siis koogi küpsetamine oma lapse klassile või laupäeval töötamine, tuleta meelde, et sa ei pea alati nõustuma. Treeni ennast ei ütlema.

Töötad puhkuse ajal

Kui peaksid basseini ääres lõõgastuma, aga kontrollid hoopis oma e-kirju, on oht läbi põleda. Ennast täielikult argimuredest ja kohustustest eemale viies ning keskendudes ainult puhkamisele, taastub keha ja meel. Tõeliselt puhkust võttes oled tööle naastes loomingulisem, tulemuslikum ja edukam.

Võtad klaasi (või kaks) enne voodisse minekut

Väike naps enne magamajäämist tundub hea viis lõõgastumiseks, kuid see võib sulle hiljem vastu hakata töötama. Alkohol surub alla kesknärvisüsteemi ja mõjub seetõttu rahustavalt. Ainevahetusse sattudes annab see aga tagasilöögi, tõstes järsult adrenaliinitaset. Kui oled eelmisel õhtul joonud, paneb see sind tõenäolisemalt keset ööd üles üles ärkama. Soovituslik on loobuda alkoholist 3–4 tundi enne magamaminekut.

Vaatad enne magamaminekut telefoni

Ekraani ere valgus võib häirida melatoniini, hormooni, mis reguleerib ärkveloleku- ja unetsükleid, tootmist. Tundlikus ekraanide vastu võib inimeseti erineda, kuid üldiselt on parem kaks tundi enne magamaminekut igasugust tehnoloogiat vältida. Kui sa aga ei suuda telefoni vaatamist enne uinumist ära jätta, hoia ekraani endast vähemalt 40 sentimeetri kaugusel, et vältida unehäireid.