Mida ütlevad pupillid keele kohta?

Sõna tähendusest piisab, et päästa valla pupillides toimuv reaktsioon: meie pupillid tõmbuvad kokku, kui loeme või kuuleme sõna, mille tähendus on seotud heleda valgusega («päike», «ere,» jne), kirjutab Sciencedaily. Vastupidine mõju on sõnadel, mis on seotud pimedusega («öö», «pimedus,» jms). Need leiud annavad uue lähenemise sellele, kuidas meie aju keelt töötleb.

Hollandi Groningeni ülikooli teadlased tegid 14. juulil avaldatud uuringus teatavaks, et pupillide suurus ei sõltu ainult silmadega nähtud esemete eredusest, vaid ka valgusega seotud sõnade kohtamisega tekstis või kõnes. Nad pakuvad välja, et aju loob automaatselt loetud või kuuldud sõnadest pilte – näiteks sõna «päike» kohta võidakse ette kujutada eredat palli taevas. Arvatakse, et pupillid lähevadki väiksemaks seetõttu, et see pilt ajus tekitab tunde nagu näeksime päikest oma silme ees.

Uurijad soovivad nüüd teada, kas need mõttelised pildid on olulised, et mõista sõnade tähendust või vastupidiselt, lihtsalt juhuslikud keele töötlemise tagajärjed ajus, mida võib võrrelda refleksidega kuuldud või loetud sõnadele. Seega ei ole oluline tähendus, vaid meie automaatne reaktsioon eredale valgusele. Selleks, et nendele küsimustele vastata, soovivad teadlased keelenäitajaid muuta ja testida oma hüpoteesi näiteks teistes keeltes.