Suvi on parim aeg uuesti järje peale jõudmiseks

Suvi on küll ühest küljest ahvatluste aeg, kuid teisest küljest on ka rohkem aega söömisele mõelda. Eriti sellepärast, et igasugune värske kraam lausa kutsub ostma ja sööma. Turgude-laatade letid on suvel-sügisel puu- ja köögiviljade all lookas, ning kuna kõik näeb välja värske, isuäratav ja lõhnav, siis ostetakse värsket kraami juba iseenesest rohkem, kirjutab Tagli Pitsi leheküljel toitumine.ee. 

Poekotti jõuavad viljad üsna kergelt, mis ei tähenda ilmtingimata, et ostetud puu-  ja köögiljad taldrikusse ja suhu jõuavad. Tihtipeale jääb ostetu lauale ja külmkappi seisma, kas unustusest või ideepuudusest. Kui aga viljad juba pestud-kooritud-tükeldatud, kaovad need taldrikult nagu imeväel. Mõnikord aga siiski napib ideid, kuidas ikkagi need soovituslikud viis portsjonit päevas ära süüa.

Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi soovitab kinni pidada reeglist, et puu- ja köögiviljad võiksid kuuluvad iga toidukorra ja oote juurde. Hommikut võiks alustada paarisaja grammi tomati, kurgi või peediga, mida süüa praetud munade või omleti kõrvale. Pudru kõrvale sobivad aga hästi värsked või külmutatud marjad ja ka banaan.

Kuna inimesed soovivad tihti suvel kergemalt süüa, võib rammusa lõunaprae asendada mõnel korral nädalas lahjema köögiviljasupi või -salatiga. Väljas süües tasub uurida, millest köögiviljasalat koosneb, sest mõnes toitlustuskohas võib juhtuda, et «õlisse uputatud» salatiportsjonist saab juba peaaegu terve päeva energiavajaduse kätte. Kõige parem oleks salat ise värvilistest köögiviljadest valmis teha ja sinna veel pähkleid-seemneid lisada. Neid võiks süüa päevas umbes 1–2 supilusikatäit.

Õhtusöögi koostises peaksid olema alati köögiviljad. Nendest annab valmistada vormi- ja ahjuroogi, hautisi, lisada neid makaroniroale ja kastmele, riivida kotletitaignasse või süüa toidu juurde hautatult, aurutatult või salatina.

Kui ees ootab grillipidu sõpradega, soovitab toitumisekspert aegsasti läbi mõelda, mis menüüs on. Näiteks 100 grammi šašlõkki võib anda 200–300 kilokalorit, mis võrdub energiakoguselt peaaegu kilogrammi köögiviljadega. Seega on soovitatav vähemalt osa oma kõhust täita tükeldatud-riivitud köögiviljadega ning lihana eelista kala ja linnuliha. Köögiviljade juurde valmista ise dipikastmed maitsestamata jogurtist, ürtidest, murulaugust, küüslaugust ja tšillist. Magustoiduks pakutavad kommid-koogid saab asendada puuviljade ja marjadega. Väike jäätisekuulike hulga marjadega on palju etem kui šokolaadikook.

Puu- ja köögiviljadest smuuti sobib nii põhitoidukorra asendamiseks kui ka vahepalaks. Parem oleks smuutidesse suhkrut ka mee või magustatud jogurtina mitte lisada. Vahepalaks võiks eelistada puu- ja köögivilju ning süüa võimalikult vähe magusaid ja soolaseid näkse – saiakesi, komme, šokolaadi ja muud sarnast. Magusad mahla- ja karastusjoogid saab asendada puhta veega või lahjendatud tavalise mahlaga.

Rohke puu- ja köögivilja tarbimine aitab loomulikult taastada talveperioodil ärakasutatud vitamiini ja mineraalainete varud. See on palju kasulikum, kui juua vitamiinidega rikastatud vett, kuhu on lisatud terve päevane suhkrukogus. Tagli Pitsi annab kõigile nõu laadida patareisid õige toidu, päikese, puhkuse ja piisava liikumisega.