/nginx/o/2017/07/03/6849491t1ha1cb.jpg)
Hambajuurepõletik võib tekkida hambaaugust ja ilma ravita kujuneda ägedaks või krooniliseks.
Millal tekib hambajuurepõletik?
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
3. juuli 2017, 10:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hamba juuretipupõletik ehk apikaalne periodontiit tekib siis, kui ravimata hambaaugust pärit mikroobid jõuavad läbi juurekanali hammast ümbritsevasse lõualuusse, kirjutab kliinik. Hamba juuretipupõletik võib kulgeda ägedalt või krooniliselt.
Ägedat juuretipupõletikku iseloomustab tugev valu, mis kiirgub vahel ka teiste hammaste piirkonda. Juuretipu ümber kogunenud põletikuline eksudaat (valku ja rakke sisaldav põletikuline vedelik) tingib rõhu tõusu hambajuurt ümbritsevas koes, seetõttu muutub valulikuks hammustamine ning hambale vajutamine. Hammas on üles kerkinud ning muutub kinnituskudede hävimise tõttu liikuvaks. Võimalik on ka luuümbrisealuse mädakolde teke.
Kroonilise juuretipupõletiku puhul esineb aeg-ajalt tuikav valu, kuid põletik võib kulgeda ka kaebusi põhjustamata. Põletik avastatakse tavaliselt hammaste kontrollimise käigus röntgeniülesvõttel. Röntgenipildil on näha põletikukolle hamba juuretipu ümber. Igemele võib olla tekkinud ka uuris ehk fistul, millest eritub vähesel määral mäda.
Juuretipupõletiku puhul on vajalik juureravi. Väga ulatusliku põletiku korral hammas eemaldatakse. Eemaldamisele kuuluvad ka need hambajuured, mille krooniosa taastamine ei ole enam võimalik.
Südamehaigusi põdevate inimeste puhul on eriti oluline, et organismis ei oleks ühtki kroonilist põletikukollet. Hambaarsti juures tuleb hambaid kontrollimas käia regulaarselt.