Kes suitsetab? Loobumisele on mõelnud 86 protsenti igapäevasuitsetajatest

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringute kohaselt soovib üle poole suitsetajatest lõpetada.
Uuringute kohaselt soovib üle poole suitsetajatest lõpetada. Foto: Jonathan Brady / PA Wire/PA Images

Uuringud näitavad, et suitsetamisest loobub igal aastal aina rohkem inimesi ning suitsetamist piiravad seadused võetakse hästi vastu. 

Tervise Arengu Instituudi andmete kohaselt on suitsetamine langevas trendis ning enamus on mõelnud loobumisele. 

Eelmisel aastal suitsetas igapäevaselt

  • 31 protsenti meestest
  • 15,5 protsenti naistest
  • kokkuvõttes 21 protsenti Eesti elanikkonnast

Suitsetamine sõltuvuses haridustasemega

Kõrgharidusega inimesed suitsetavad üheksa protsenti ning kesk- ja algharidusega inimesed 37 protsenti. Ka majanduslikult vähemkindlustatud inimesed on altimad suitsetama. Tervise Arengu Instituut ütleb, et sellised käärid haridustaseme järgi on taunitavad ning see näitab, et inimeste teadlikkus tubakatarbimise kahjudest on madal. 

2007. aastal jõustus avalikes kohtades suitsetamise keelt. 2008. aastal korraldatud uuring näitas, et Eesti elanikud olid uue regulatsiooniga üldiselt rahul. Kaks kolmandikku vastajatest oma väljaskäimise harjumusi ei muutnud, rohkem hakkas väljas käima 13 protsenti inimestest.

Kaks kolmandikku toitlustusettevõtetest vastas, et külastatavus ei ole piirangute tõttu ei suurenenud ega vähenenud. Ettevõtjate hinnangul olid nende töötajad suitsetamise piirangutega rahul, kuna töökeskkonnas on õhk puhtam ning parem töötada. Seda arvas 79 protsenti vastanutest. Kahe kolmandiku ettevõtjate arvates olid nende kliendid suitsetamise piirangutega üldiselt rahul.

Suitsetajate arv kahaneb iga aastaga

Pärast suitsetamise piirangu algust mõtles suitsetamisest loobumisele natuke alla poole suitsetajatest. TAI sõnul on suitsetamine Eestis langevas trendis. Iga päev suitsetavate inimeste osakaal täiskasvanud rahvastikus on viimase 10 aasta jooksul vähenenud 6,5 protsenti. Viimase 12 aasta jooksul isegi 11,5 protsenti.

Langustrendi näitab ka 11–15 aastaste kooliõpilaste hulgas 2010. ja 2014. aastal tehtud tervisekäitumise uuringud. Iga päev suitsetavate kooliõpilaste hulk on langenud 2,6 protsenti.

Uuringute põhjal saab öelda, et suitsetamisest loobumisele on mõelnud 87 protsenti suitsetajatest, sealjuures igapäevastest suitsetajatest 86 protsenti ning juhuslikest suitsetajatest 92 protsenti. Suitsetajatest, kes on mõelnud loobumisele, on 78 protsenti selleks ka midagi juba ette võtnud või proovinud seda saavutada.

Haigestumine on vähenenud

Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on tubakas terviserisk nr 1 südame-veresoonkonnahaigustele ning suurendab riski haigestuda 40 protsenti, kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse puhul suureneb risk 80 protsenti, pahaloomulistele kasvajatel 30 protsenti, sh kopsuvähil 90 protsenti. Neist haigustest 40 protsenti on õige tervisekäitumisega ennetatavad. 

Viimasel dekaadil on Eestis vähenenud suremus südame-veresoonkonnahaigustesse, eriti meestel. Vähenenud on ka suremus kopsuvähki. Tervise Arengu Instituudi sõnul on suitsetamise vähenemine selle muutuse juures üks paljudest teguritest.

Passiivse suitsetamise osakaal on vähenenud

Passiivset suitsetamist uuris 2014. aastal sotsiaalministeerium uuringus «Suitsetamine ning sellealased hoiakud». Stabiilselt on langenud suitsuses keskkonnas viibimine, mis on 2016 seisuga töökohas 15 protsenti, ühiskondlikes ruumides 14 protsenti ja kodus 15 protsenti.

Kuigi toimivaks suitsetamise vähendamise vahendiks peeti 2014. aastal sotsiaalministeeriumi poolt tehtud uuringus teavitustööd ja tubaka aktsiisi tõstmist, siis paljud arvasid, et riigi võimalused suitsetamise vähendamisel on väiksed või et riik ei peakski midagi tegema. Vastajad arvasid, et suhtumine algab kodust/vanematest; inimeste endi suhtumine peaks muutuma; igaüks teab ise, mida teeb ja riik ei peaks sekkuma või et riik saaks aidata ainult üleüldise elukvaliteedi tõstmise kaudu (suuremad palgad, vähem sotsiaalseid probleeme).

Suitsetamine pole enam moes

Alates 2004. aastast on Eestis suitsetamise levimus olnud langustrendis, mis näitab, et riiklikud meetmed, sh kättesaadavuse ja reklaami piirangud, on kandnud vilja, sõnab Tervise Arengu Instituudi pressiesindaja Gea Otsa. «Kuigi sellekohaseid otseseid võrreldavaid andmeid ei ole, on näha olulist hoiakute muutust nii suitsetamise kui sellega seotud piirangute osas, mida on lihtne märgata meid ümbritsevas keskkonnas, mis on muutunud mittesuitsetajatele oluliselt sõbralikumaks,» sõnas ta. 

Võrreldes näiteks alkoholitarvitamist vähendavate piirangutega, ollakse suitsetamise piirangute osas märksa leplikumad ja need ei tekita ühiskonnas enam suuri diskussioone, rääkis Otsa. Ühest küljest on see tema hinnangul ilmselt seotud sellega, et tubakatööstuse mõju Eestis ei ole nii tuntav kui see on alkoholitööstuse puhul.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles