/nginx/o/2017/07/09/6876155t1h2d4d.jpg)
Tartu Tervishoiu Kõrgkool leiab, et sotsiaalministeeriumi kava lubada teise kursuse üliõpilastel kiirabibrigaadides töötades iseseisvalt ravi alustada ületab üliõpilaste pädevust.
Meedikute õpetajaid teeb riigi plaan murelikuks (1)
9. juuli 2017, 13:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool esitas kolmapäeval arvamuse sotsiaalministri määruse muutmisele, mis käsitleb kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõudeid ning tööjuhendit.
Kõrgkooli arvamuse kohaselt eeldatakse uue määruse mitmes punktis üliõpilaselt ravi alustamist, kuid see ei ole kindlasti teise kursuse lõpetanud üliõpilase pädevuses. Ka on üliõpilase oskuste loetelus selliseid, mis tulevad õe õppekavas käsitlemisele alles kolmandal kursusel – näiteks normaalse sünnituse vastuvõtt. Sellist pädevust üliõpilasel teise kursuse läbides olla ei saa, rõhutas kool.
«Seega on oluline kaasata tervishoiukõrgkoolid töötamise eeltingimuseks oleva 60-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppekursuse väljatöötamisse, et oleks selge ülevaade, millised pädevused on üliõpilasel õppekava järgi teise kursuse lõpuks omandatud ja mida peaks kursusel kindlasti käsitlema,» leiab kool.
Tartu Tervishoiu Kõrgkool toetab määruse muutmist ja üliõpilaste töötamist kiirabibrigaadi teise liikmena, kuid rõhutab, et teise kursuse kohustuslikud ained läbinud üliõpilane võib tegutseda vaid õe juhendamisel ja vastutusel, mitte iseseisvalt, ja seda ka pärast 60-tunnise erakorralise meditsiini väljaõppeprogrammi läbimist.
Praeguses määruse sõnastuses vastutuse ja iseseisva tegutsemise piiri nii selgelt määratletud ei ole, leiab kõrgkool.