Märgid, mis viitavad päikesepistele

Triin Ärm
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päikesepiste võib saada näiteks päikese kätte magama jäädes.
Päikesepiste võib saada näiteks päikese kätte magama jäädes. Foto: PantherMedia / Scanpix / Nils Weymann

Päikesepiste hoiatavateks nähtudeks on peavalu, peapööritus, nõrkus ja iiveldus.

Samuti on nahk päikesepiste korral kuum, pehme ja kuiv, kirjutab tervisenõustamise keskkond kliinik.ee. Pulss kiireneb sel juhul 160–180 löögini minutis ja tekib hingeldus. 

Protsessi süvenedes teadvus häirub, nii et inimene ei saa enam aru, kus ta viibib või mis temaga toimub. Kehatemperatuur võib tõusta kuni 40–41 °C. Kui inimene ei saa abi, võib ta kaotada teadvuse, tekivad krambid ning järgneb surm ajuturse tagajärjel.

Sageli saavad päikesepiste rannas magama jäänud inimesed, päikesepaistelisel päeval autosse jäetud väikelapsed ja väljas töötavad inimesed.

Kiirabiarst Raul Adlas leiab, et parim kaitse kuumarabanduse ja päikesepiste eest peaks olema terve mõistus, mis ütleb, et päikese käes viibides tuleks kanda sobivat peakatet ning õhku läbilaskvat riietust. Näiteks teetöölised peaksid iga tunni või paari järel tegema puhkepausi ja viibima sel ajal jahedas paigas, näiteks kliimaseadmega autos ja tarvitama piisavalt vedelikku kogu päeva vältel.

Esmaabi tuleb rakendada resoluutselt ja kiiresti. Haige toimetatakse haiglasse, eelnevalt tuleb teda aga jahutada – viia kohe ära kuumast keskkonnast, vabastada riietest, valada üle jaheda veega. Kannatanut tuleb kraadida iga 10 minuti järel ja hoida tema kehatemperatuur veega ülevalamisega või muul moel jahutades allpool 38 °C.

Loe pikemalt kliinik.ee-st.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles