Tervisenõu: kas olen alkoholisõltlane?

Vastab Linnamõisa perearstikeskuse perearst Katrin Martinson.

Alkoholisõltuvuse korral esineb tung ainet tarvitada ning võimetus kontrollida, millal, kui palju ja kui pikalt juuakse. Alkoholitarbimise lõpetamisel tekivad võõrutusnähud.

Sõltuvuse väljakujunemisel tekib alkoholi suhtes tolerants – tuleb juua rohkem, et endist toimet, näiteks rahutunnet, heaolutunnet või und, saavutada. 

Alkoholi liigtarvitaja käitumine muutub ettearvamatumaks, ärrituvus tõuseb, reageeritakse teravamalt ja valulikumalt igapäevaelulistele seikadele. Tekivad unehäired, meeleolu langus, ärevus, sageli ka kehalised sümptoomid nagu vererõhutõus, peavalud, südamerütmihäired, maovaevused, maksaärritusnähud ja veresuhkru ning kolesteroolide, eriti triglütseriidide, tõus veres. 

Koguseid ei osata pidada probleemseteks

Varasemad muud huvid taanduvad. Juhtivaks muutub mõte juua ja end korraks selle abil paremini tunda ka siis, kui kahjustavad tegurid nagu alkohoolne maksapõletik, depressioon, unehäired või ärevus on ilmnenud.

Inimesed on väga erinevad. Alkohol on meie ühiskonnas legaalne uimasti ning sageli inimesed tarbivad alkoholi, mõtlemata selle peale, missugune on tarvitatud kogus. Vastuvõtul arutan sageli patsiendiga tema tervist mõjutavate harjumuste üle ning üllatusega tõdeme teinekord, et igapäevaselt «normaalseks» arvatav alkoholikogus on tegelikult kuritarvitamine või tõenäoline sõltuvus. 

Madal enesehinnang kannustab rüüpama

Alkoholiprobleem ei käi tavaliselt üksinda, sellega koos või seda varjutavana esinevad mitmed meeleoluhäired nagu ärevus ja/või depressioon, unehäired, vägivaldsus,  keskendumishäired ja palju muud, mis võivad tuua inimese arstiga rääkima.

Alkohol on salakaval aine. See on levinuim uimasti, mis tekitab kõige mõjukamat kahju ühiskonnas. Alkoholile on tüüpiline esialgu meeleolu tõstev ning sotsiaalset pidurdust vähendav toime, juues muutub sageli ka tagasihoidlik inimene jutukaks, aktiivseks, lõbusaks, saab üle tavapärasest tagasihoidlikusest, tunneb ennast ja näeb teisi atraktiivsemana ning see kõik tõstab ajutiselt enesehinnangut.

Alkoholi joomise lõpetamisel see tunne kaob ning inimene on uuesti silmitsi iseendaga, oma tavapärase elu murede ja rõõmudega. Kui puudub võime ja oskus leida iseendas ilusat, oma tegevuses ja töös huvitavat-motiveerivat, siis tundubki, et ainult alkoholijoobes on maailm ja inimene ise selle sees väärtuslik ja huvitav. Sageli ajab inimese sõltuvusest abi otsima just madal enesehinnang. 

Võimalikku sõltuvust saab ise mõõta

Alkoholi tarvitamise määra hindamiseks on praktiline kasutada AUDITi (Alcohol Use Disorder Identification Test) testi, mis näitab, missuguse terviseriskiga alkoholitarvitaja inimene on.

• 0–7 punkti – tegemist on madala riskiga alkoholitarvitamisega. 
• 8–15 punkti – suurenenud on risk tervisehäirete tekkeks ehk tegemist on tervist ohustava alkoholitarbimisega.
• 16–19 punkti – tegemist on juba tervist kahjustava tarbimisega ehk kuritarvitamisega. 
• 20 ja rohkem punkti – tarvitamise korral on tõenäoliselt tegemist sõltuvusega. 

Ka alkoholi liigtarvitaja lähedased saavad inimest aidata pidades nõu arstiga, kuid peamine on siiski saada kontakt patsiendi endaga. Kui tema muutuda ja abi vastu võtta ei soovi ning probleemi ei näe, siis ei õnnestu ka ravi. 

Loe ka teisi Tervisenõu lugusid:

Tervisenõu: kuidas ravida paljusid naisi kimbutavat põiepõletikku?

Tervisenõu: miks tekib nõgestõbi?

Tervisenõu: kas vaimse tervise probleemid võivad olla pärilikud?

Tervisenõu: miks ei tohiks võtta valuvaigistit enne trenni minekut?