Luigekaelakujuline haigus ohustab peamiselt liigesehaigeid

Karin Kivipõld
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõrmeliigeste deformeerumine luigekaelakujuliseks võib olla tingitud liigesehaigustest, näiteks reumatoidartriidist (fotol) või traumast.
Sõrmeliigeste deformeerumine luigekaelakujuliseks võib olla tingitud liigesehaigustest, näiteks reumatoidartriidist (fotol) või traumast. Foto: Wikimedia Commons

Luigekaelakujuline haigus võib tekkida sõrmeliigestes reumatoidartriidi tagajärjel ning see on ravitav.

Haigust põhjustab ebanormaalne surve sõrme keskmise liigese ümber paiknevatele liigessidemetele selliselt, et sõrm väändub luigekaelakujuliseks, vahendab MedicalNewsToday.

Surve sõrme keskmisele liigesele peab olema nii suur, et liigessidemed selle ümber lõtvuvad ja venivad välja. Selle tulemusena kaardub liiges peopesa suunas. Samaaegselt peopesast kõige kaugemal asuv liiges sunnib sõrmeotsa kõverduma peopesa suunas.

Haigus võib olla puue

Selliselt kõverdunud sõrmedega on inimesel raske asju haarata või panna kätt rusikasse. Piiratud käe liikuvus võib olla puue, sest inimene on ilma jäänud põhilistest käe ja sõrmede liigutamise funktsioonidest.

Luigekaela liigesehaigust aitab teistest liigesehaigustest eristada see, et sõrmed ei ole jäigad üheksakümnekraadise nurga all ning see, et haigus ei saa tekkida pöidlas keskmise liigese puudumise tõttu.

Peamine haiguse põhjustaja on reumatoidartriit ehk reumatoidne liigesepõletik, mis võib alata igas elueas, esinedes enam naistel. Haiguse tekkepõhjus pole täpselt teada, kuid olulist rolli võib mängida pärilikkus.

Põhjused luigekaelakujulise liigesehaiguse tekkeks võivad olla:

  • erinevad artriidivormid ehk liigesepõletikud,
  • ravimata jäetud sõrmeliigese vigastus,
  • halvasti paranenud sõrmeluu murd,
  • igasugune trauma sõrmele, mis on nõrgestanud sidemeid sõrme keskmise liigese ümber,
  • närvikahjustus, mis põhjustab lihasspasme,
  • tugevalt muljutud sõrmeots,
  • vigastusest tekkinud käelihaste jäigastumine,
  • sõrmede liigeste all paikneva luuplaadi liikuma hakkamine,
  • lõtvunud liigessidemed,
  • vigastatud kõõlused,
  • geneetiline soodumus, näiteks Ehlersi-Danlosi sündroom (EDS).

Haigust saab ravida kahte moodi

Kui inimesel on reumatoidartriidi esmane diagnoos, tuleks vestelda arstiga, kuidas haiguse arenedes liigeste muutumist luigekaelakujuliseks oleks võimalik vältida.

Luigekaela kujunemise esimesed märgid on valu sõrmedes nende kõverdamisel ja liigutamisel ebatavapäraselt. Kui haiguse põhjus ei ole reumatoidartriit, võib arst teha röntgenuuringu tuvastamaks võimalikku sõrmesisest vigastust.

Mittekirurgilises ravis keskendutakse sõrme liigeste liikuvuse taastamisele ja algupärasele joondamisele. Keskmise sõrmeliigese joondamine peaks sirgeks muutma ka kõige sõrmeotsa poolsemad liigesed. Kui see ei õnnestu, võib proovida liigeseid korda seada kirurgiliselt.

Füsioteraapia tuleb kasuks

Teatud juhtudel saavad inimesed käe ja liigeste liikuvuse taastamiseks ka füüsilist ravi näiteks venitamist, massaaže ja liigeste paika tõmbamist.

Lisaks teraapiatele või hoopis eraldi ravina võidakse sõrm panna lahasesse. Parimaid tulemusi annab see siis, kui liigesed on väga lõdvad.

Käsimüügiravimitest võib kasutada valuvaigisteid, kuid teiste ravimite võtmise eel tuleks konsulteerida arstiga.

Enne operatsiooni võib kirurg soovitada proovida paarinädalast mittekirurgilist ravi. Vaid nende juhtumite puhul, kus teised ravivõtted ei õnnestu, tehakse lõikus.

Ravi pikkus sõltub haiguse tekkepõhjusest

Kirurgilised lahendused on pehme koe operatsioon, keskmise sõrmeliigese ühendamine sõrmeotsa liigesega ja keskmise liigese asendamine osadega sõrmeotsa liigesest.

Operatsioonist taastumine kestab tavaliselt paar kuud kuni pool aastat ning hõlmab enamjaolt füsioteraapiat, et taastada jõud ja liikuvus sõrmedes ning vähendada valu.

Inimesed, kellel haigus oli põhjustatud vigastusest, taastuvad tõenäoliselt komplikatsioonideta ning edaspidi ravi ei vaja. Reumatoidartriidi põdejad peavad tõenäoliselt operatsioonidel ja teraapias käima korduvalt. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles