E-tervise keerukas süsteem põhjustab nurinat

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arsti töölaual on oluline koht ka stetoskoobil.
Arsti töölaual on oluline koht ka stetoskoobil. Foto: Postimees/Scanpix

Perearstidele ette nähtud uuringuraha alakasutavaid perearste auditeerinud haigekassa märkis, et enamik uuritud perearstidest täidab siiani tervisekaarte käsitsi, hoolimata sellest, et alates 2003. aastast sisaldab perearstide pearaha ka IT-kulu. Tegelikult on ligi kaks kolmandikku perearstidest e-tervise süsteemiga küll ühinenud, ent pole rahul hoopis selles andmete liikumisega.

E-Tervise sihtasutuse andmed kõigi perearstikeskuste kohta näitavad midagi muud. Sihtasutuse kinnitusel on Eesti 476 perearstikeskusest 340 tervise infosüsteemiga liitunud ja saadavad sinna ka dokumente.

Liitumine oli kõige aktiivsem 2009. aastal, kui tekkis kohustus esimeste digitaalsete meditsiinidokumentide edastamiseks infosüsteemi, praegu liituvad peamiselt uued loodavad perearstikeskused.

«Probleeme on nende tervishoiuteenuse osutajatega, kes on formaalselt küll liidestunud, kuid tegelikkuses dokumente tervise infosüsteemi ei edasta,» tõdes E-Tervise kommunikatsioonijuht Margit Loikmaa.

Sama tõi välja perearstide seltsi juhatuse liige Anneli Talvik, kelle sõnul on perearstid väga rõõmsad, et e-tervis lõpuks ometi tööle hakkas, paraku on nüüd välja tulnud mõned kitsaskohad. «Suur probleem on, et perearstid, kes süsteemiga usinalt liitunud, ei saa sealt tulemusi tagasi - sinna peaks mitmelt poolt kõik tervishoiuteenuse osutajad andmeid sisestama, aga kui seda ei tehta, on süsteemist vähe kasu.»

Talvik tõi oma praktikast näite, et patsient käib eriarsti juures, aga andmed sellest jõuavad süsteemi vahel alles mõne nädala pärast, kui siiski. «Ambulatoorsete vastuvõttudega on kõige raskem. Kui inimene juba haiglas, siis saame andmed kenasti kätte, aga enamik käib ju lihtsalt konsultatsioonil või uuringutel ja neid tulemusi kahjuks sageli e-tervisesse ei viida,» nurises ta.

Tema hinnangul peaks riik rangelt kannad kokku lööma ja ütlema, et kõigil arstidel ja raviasutustel tuleb selle süsteemiga täielikult ühineda, sest poolikul asjal pole ju mõtet. Digilukku investeeritud raha on ju ennekõike patsiendi huvides, seega tuleks ka seista selle eest, et süsteem täies ilus tööle hakkaks.

Loikmaa arvas, et osaliselt on põhjus, miks kõik arstid e-tervisega liitunud pole, arstide IT-võimekuses. «Kuid takistusi on ka nii osades perearstidele mõeldud tarkvaralahendustes, mis ei võimalda tervise infosüsteemiga kõige mugavamalt suhelda. Seni on arstidele antud aega süsteemiga kohanemiseks ja kedagi tervise infosüsteemi mittekasutamise eest kuidagi sanktsioneeritud ei ole,» lisas ta.

Keeruline süsteem

Audit tõi välja, et kui tervisekaarte täidetakse pole üldjuhul märget ka esmase või korduva diagnoosi kohta, samuti ei kasutata neis RHK-10 koode. «Paljudel juhtudel ei ole tervisekaardis märgitud patsiendi visiidiga seonduvalt ühtegi diagnoosi, mistõttu jäi auditeerija ülesandeks tuletada oletatav diagnoos patsiendi kaebuste või eelnevate sissekannete alusel.» Audit leidis, et sageli ei vasta tervisekaartide ülesehitus seadusandluses sätestatud kriteeriumidele.

Perearstid seevastu märkisid auditi järel toimunud arutelul, et üheks põhjuseks, miks kvaliteetseid sissekandeid ei tehta, on suured nimistud ja sellega kaasnev ajanappus. «Samas on liidestunud perearstidel probleeme tervise infosüsteemis olevate andmete kättesaamisega, kuna kuvatav info on süstematiseerimata ning ei ole kasutajasõbralik,» heitsid nad omakorda ette.

Nii soovitas audit sotsiaalministeeriumil teha E-Tervise sihtasutusele ettepanek e-tervise süsteemi arendada praktilisemaks, et perearstide andmed saaksid sinna andmeid saata ning ka mugavamalt sealt neid kätte saaks.

Sihtasutuse kommunikatsioonijuht Margit Loikmaa märkis, et info edastamiseks tervise infosüsteemi on kehtestatud ühtsed nõuded. «Tervise infosüsteem väljastab kesksüsteemis oleva info standardiseeritud kujul. See, kuidas saadud info arsti ekraanile kuvatakse, sõltub aga juba konkreetsest tarkvarast, mida keegi kasutab,» märkis Loikmaa. «Siin saab Eesti E-tervise SA vaid soovitusi anda ja meie korraldatavatel meditsiinitarkvara-arendajate koolitustel on sellele samuti tähelepanu pööratud.»

Haigekassa pressiesindaja Evelin Koppel märkis, et diagnooside täpsus ei ole seotud dokumentide käsitsi täitmisega. «Elektrooniline dokumentatsiooni täitmine on vaid vahend, ehkki kindlasti hea tugi perearstile. Lisaks võimaldab ta järjepidevamat infovahetust erinevate arstide vahel. Seetõttu peaksid perearstid ise olema huvitatud elektrooniliste infosüsteemide kasutuselevõtust,» sõnas ta.

Eriarstile suunamise põhjused segased

Sageli ei suutnud auditi tegijad tehtud sissekannete põhjal tuvastada, miks on patsient suunatud eriarstile. «Kuna ka tervisekaartide sissekanded patsientide kaebuste ja objektiivse leiu koha pealt on tavaliselt lakoonilised, siis enamasti jääb auditeerijale mulje, et patsient on suunatud eriarstile põhjendamatult,» märgitakse auditi kokkuvõttes.

Selleks soovitatakse haigekassal eriarstile suunamiste järelkontrolli tõhustada, perearstide seltsil aga pöörata koolitustel rohkem tähelepanu saatekirjade korrektse vormistamise õpetamisele.

Sama probleemi tõi välja ka aasta varem tehtud haigekassa audit, mis vaatles uuringuraha ülekasutavaid perearste.

Viimases auditis vaadeldi neid perearste, kes kasutasid ära alla poole neile ette nähtud uuringurahast. Haigekassa andmetel kasutasid perearstid Eestis ära keskmiselt 95 protsenti uuringurahast, alla poole uuringurahast kasutas ära 34 perearsti.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles