/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
Soomes diagnoositi juunis leetrid noorel Itaalia turistil, kes reisis pärast Soomest lahkumist ka Tallinnasse ja peatus siin ühe öö. Leetritesse nakatunud itaallane puutus kokku mitmesaja inimesega ning 11. augustiks oli Soomes tuvastatud viis uut leetrite juhtumit.
Noor itaallane saabus Soome 11. juunil ja osales seal 12.-15. juunini kestnud rahvusvahelises laagris, kus oli lisaks temale umbes 200 inimest. Kui mehel tekkis palavik ja hingamisteede haiguse sümptomid viidi ta 16. juunil haiglasse. Seal eraldati ta teistest ja jälgiti seisundit, sest kahtlustati enteroviirust või leetreid, selgub Eurosurveillance´i raportist.
Kuna laboritulemused olid veel kinnitamata ja mees väitis, et on vaktsineeritud, lasti ta 24. juunil haiglast välja. Päev hiljem reisis itaallane rongiga Helsingisse, kus ta puutus potentsiaalselt kokku 700 inimesega. Edasi liikus mees Eestisse laevaga, millel oli umbes 950 inimest. Enne Itaaliasse tagasi lendamist viibis mees ühe öö Tallinnas. Terve reisi ajal puutus ta kokku umbes 2000 inimesega.
27. juunil saabus labori kinnitus, mis näitas, et ta põdes leetreid. Kuigi mees oli väitnud, et ta oli leetrite vastu vaktsineeritud, siis laboritulemustes leetrite antikehi ei leitud.
Hiljem tuvastati Soomes viis leetrite juhtumit, millest neli olid kinnitatud ka labori testidega. Üks juhtumitest ei ole kinnitatud, sest lapse vanemad keeldusid testist. Kaks haigestunutest olid noored, kes puutusid nakatunuga kokku rahvusvahelises laagris, kolmas oli töötanud laagri lähedal linnas ja külastanud laagris osalejaid.
Need kolm nakatanut olid koos itaallasega söönud samas sööklas. Kõik kolm kuulusid samasse Soomes elavasse immigrantide kogukonda ja olid vaktsineerimata. Raportist tuleb ka välja probleem sisserännanute meditsiinilise kontrollimisega.
Ühe leetritesse haigestunu ja itaallase vahel seost ei leitud, seega on võimalik, et haiguse edasikandumise ketis on teadmata lüli. Viimane haigestunu oli itaallasega lähedases kontaktis, kuid oli ainuke nakatunutest, kes oli lapsepõlves vaktsineeritud.
Leetrid on piisknakkus, mis levib nii õhu teel ja kui ka otseses kokkupuutes haigega. Kuna enamus elanikkonast, vähemalt 95 protsenti nii Eestis kui ka Soomes on vaktsineeritud, siis ei ole haiguse epideemiaks ohtu, kuid kasvav trend laste vaktsineerimisest loobuda, kasvatab võimalike nakatujate arvu pidevalt.
Itaalias on Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse andmetel sellel aasta juunikuu seisuga avastatud juba üle 3500 leetrite juhtumit. Nendest 89 protsendil polnud inimene vaktsineeritud ja 6 protsendil oli saadud vaid üks vaktsiini doos.
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) lisas selle aasta alguses Eesti riikide hulka, kus leetritesse ja punetistesse haigestumine on elimineeritud. Leetrite ja punetiste elimineerimine tähendab seda, et nende haigustekitajate levikut ja uusi kohalikke haigusjuhte ei ole riigis esinenud vähemalt kolmel järjestikusel aastal, Eestis alates 2014. aastast.
Terviseameti sõnul olid nad sellest juhtumist teadlikud, keegi ei nakatunud ning olukord oli kontrolli all. Nende raporti järgi on 2017. aasta juuli seisuga meil registreeritud üks leetrite haigusjuht, mis oli seotud reisimisega Itaaliasse. 2016. aaastal registreeriti kaks sisse toodud haigusjuhtu, tagasi tuldi leetritega Egiptusest ja Indoneesiast, sellele kohalikku levikut ei järgnenud.