Kurb tõsiasi: depressiooni langenud arstid jätavad oma mure tähelepanuta

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Depressioon. Pilt on illustratiivne.
Depressioon. Pilt on illustratiivne. Foto: Panther Media/Scanpix

Arstidel on kõrge risk langeda depressiooni, ent paljud neist ei tee oma olukorra parandamiseks midagi või otsivad lahendusi, mis palju ei aita.

MD Pamela L. Wible intervjueeris 200 arsti, kes on oma karjääri jooksul kannatanud depressiooni all ja küsis, missugust ravi nad rakendasid, kirjutab Med24. Kolmandik neist väitis, et sai professionaalset abi, 27 protsenti ravis end ise, 14 protsenti tunnistas ennasthävitavat käitumist, kümnendik ei teinud midagi, kuus protsenti vahetas töökohta, viis protsenti kirjutas endale ise ravimeid välja, neli protsenti valis muu lahenduse ja üks protsent palvetas. Sageli prooviti mitut ravivõimalust korraga. Wible lisab, et kahjuks ignoreeris enamik temaga vestelnud arste probleemi kuude või aastate jooksul, enne kui otsustas midagi ette võtta.

Wible, kes on aidanud sadu depressioonis arste, toob välja, et neil tekitab depressiooni näiteks kiusamine, ärevus, unehäired, erinevad arstliku töö juurdlused ning pidev kokkupuude kannatuste ja surmaga. Samuti põhjustavad depressiooni samad asjad, mis teistel inimestel – näiteks lahutus või lähedase surm.

Üldised depressiooniga seotud riskifaktorid

Ebaõnnestunud abielu. Risk selleks on suur, kuna arsti tööpäevad on pikad ja pingelised. Seetõttu võivad nad oma abikaasa hooletusse jätta, ei jõua õhtusöögi ajaks koju, pereüritustele jne.

Sotsiaalne isoleeritus. See risk on arstidel suur, kuna palju töötunde jätab vähe vaba aega pere ja sõpradega veetmiseks. Isegi kui arst pole tööl, räägib ta sageli meditsiinist, mõtleb patsientidest või tegeleb õppetööga.

Abikaasa surm. See võib mõjuda eriti rängalt, kuna arstidel on olnud vähem aega arendada toetavat tugivõrgustikku kui paljudel teistel inimestel. Abikaasa surm võib olla eriti laastav meesarstidele, kelle depressioonirisk on kõrgem, kuna nad loodavad rohkem oma abikaasale emotsionaalse toe saamiseks ega pruugi küsida abi.

Kuidas proovivad arstid end ise ravida?

Tähelepanu kõrvalejuhtimine. Vahel ignoreeritakse enda seisundit, tegeledes pidevalt vaid tööasjadega ehk muutudes töönarkomaaniks. Samas juhitakse tähelepanu probleemilt eemale ka Facebooki, filmide, raamatutega ja pidutsemisega.

Enese rahustamine. Näiteks võib ajutiselt depressiivseid sümptome kergendada toidu valmistamisega tegelemine ja ülesöömine, pidev magusate snäkkide tarvitamine.

Enda eest hoolitsemine ilma ravimiteta (self-care). Mõned arstid leiavad, et depressiooni korral peab lihtsalt korralikult puhkama ja magama. Teised hakkavad jällegi sporti tegema, minnes sellega liiale. Loetakse ka eneseabiraamatuid, palvetatakse, mediteeritakse, kuulatakse muusikat, mängitakse laste ja loomadega jne. Siia alla võib minna ka ameti maha panemine või täiskohast loobumine.

Loe pikemalt Med24 portaalist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles