Enamik veedab lõviosa ärkveloldud ajast istudes, kuid pikalt järjest istumine on see, mis tõeliselt surmariski suurendab, leiti 8000 inimesega tehtud uuringus.
Üks lihtne nipp, mis muudab istuva eluviisi kahjutumaks
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
14. september 2017, 19:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Columbia ülikooli uuring leidis, et kõige suurem risk ükskõik, mis põhjusel surra on neil, kes istuvad järjest rohkem kui 30 minutit ja veedavad enamiku ärkveloleku ajast ehk 12,5 tundi päevas istudes, vahendab Today.
Uuringu autori, Keith Diazi sõnul saab kahjude vältimiseks teha ühte asja: liikuda iga 30 minuti tagant vähemalt ühe minuti. Ta soovitas iga poole tunni tagant istumisest pausi teha, sest liikumatus asendis ei tööta kehad enam nii, nagu nad peaksid.
Treening ei päästa
8000 inimesega tehtud uuringu tulemused avaldati sellel nädalal teadusakirjas Annals of Internal Medicine. Osalejad, kes olid 45-aastased või vanemad kandsid seadet, mis mõõtis nende liikumist päeva jooksul. Üldiselt leiti, et 77 protsenti osalejatest veetsid ärkveloleku aja istudes või teisiti füüsiliselt passiivsed olles. 16-tunnisest päevast veedeti istudes 12 tundi.
Tervisele kõige ohtlikumaks pidasid uurijad siiski rohkem kui 90 minutit järjest istumist. Veetes päeva pikalt järjest istudes ei tee asja paremaks ka see, kui päevas õnnestub ka trenni teha.
Uuringu juhataja Diazi sõnul on ohtlik levinud arvamus, et kui päeva jooksul on tehtud juba sporti, siis võib ülejäänud päeva passiivselt veeta. Tema sõnul tõstab pikalt järjest istumine surmariski olenemata sellest, kas inimene teeb ka lisaks sporti. Kõige vähem kahjulik liikumismuster on aga selline, kus inimene on aktiivne vähemalt iga poole tunni tagant.
Kuidas seda teha?
- Võid panna telefoni 30 minuti tagant märku andma, et on aeg liikuda.
- Tegele kõigega, mis paneb südame kiiremini käima vähemalt üheks minutiks. Kõndimine on lihtne tegevus, mida saab igas ümbruskonnas teha. Samuti võib valida mõne muu tegevuse nagu hüppamise või lihaseharjutused. Mida pikem ja intensiivsem on liikumispaus, seda parem.