Naistearst: igale naisele on täna olemas sobilik rasestumisvastane meetod (3)

Naistearsti ning Eesti seksuaaltervise liidu presidendi Marie Abeli sõnul on viimaste aastate jooksul Eesti turule tulnud vaid üksikud täiesti uued rasestusmisvastased vahendid: nahaalune implantaat, minispiraal ehk väiksema mõõduga hormoonspiraal ja spetsiaalselt pika skeemi järgi kasutamiseks mõeldud kombineeritud pillid.

«Aeg-ajalt lisandub aga tuntud pillikoostisega, ent soodsamaid analoogravimeid, mis tänu hinnale muudavad need naistele kättesaadavamaks. Praegu julgen küll öelda, et praktiliselt igale naisele leidub sobiv tõhus rasestumisvastane meetod,» sõnas Abel. Vahel on sobivaima leidmiseks lihtsalt vaja arstiga nõu pidada ja mõni variant läbi proovida.

Ohtlik või ohutu?

Arsti sõnul on kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite puhul suurim trombirisk, kuid seda annab maandada, kui vestluses arstiga välistada riskitegurid (näiteks 35+ suitsetavad naised; naised, kellel on endal või lähisugulasel esinenud trombi jm) ning nende esinemisel valida muud tüüpi, näiteks ainult gestageeni sisaldav meetod (implantaat, hormoonspiraal jm) või ilma hormoonita meetod (vaskspiraal).

Abel nentis, et enamikele naistele on ka kombineeritud vahendid ohutud, samuti ei tekita suure osa naiste puhul need ka järske meeleolumuutusi. «Vaid teatud haavatavamatel rühmadel võib hormonaalne vahend kaasa tuua meeleolu alanemise, kuid ka sellest on võimalik pääseda, valides naistele, kel juba on esinenud rasestumisvastase vahendiga seoses meeleolulangust või kel on kõrgem risk depressiooni tekkeks, meetodi, mille puhul on leitud väiksem või hoopis positiivne mõju meeleolule,» soovitas ta.

See-eest enimesinev viga, mida rasestumisvastaseid vahendeid kasutades tehakse, on ilmselt pillide unustamine. «Kui pilli võtmine hilineb kuni 24 tundi (minipillide puhul 12 tundi), siis rasestumisvastane toime ei vähene, kuid kui tsükli jooksul ununeb rohkem pille, siis võib toime olla ebapiisav ning tekkida soovimatu rasedus,» rääkis Abel.

Veel paneb ta südamele, et ükski vahend peale kondoomi ei kaitse sugulisel teel levivate infektsioonide eest, seega uue partneriga, kes pole testimas käinud, tuleks tingimata kasutada ka lisaks kondoomi.

Noored polegi varaküpsemad

Marie Abel kinnitab, et seksuaalelu alustamise keskmine vanus on Eestis püsinud pea kogu iseseisvusaja 17. eluaasta kandis, mistõttu pole ka vajadus rasestumisvastaste vahendite kasutamiseks viimastel aastatel nihkunud varasemaks. Samas on naistearsti sõnul igati tervitatav, kui noor pöördub tõhusa rasestumisvastase meetodi valikuks nende poole juba enne planeeritavat esimest vahekorda.

Alumist ega ka mitte ülemist vanusepiirangut ei ole ühegi vahendi kasutamisel, mistõttu võib ka spiraale panna naistele ja neidudele, kes pole veel sünnitanud. «Pikatoimeline kontratseptsioon (implantaat, spiraal) võiks noortel isegi eelistatuim valik olla, kuna väheneb oluliselt kasutamisvigadest, sealhulgas unustamisest tingitud risk. Mõistagi tuleb igal üksikul juhul leida sobiv meetod koostöös arstiga vastavalt naise vajadustele,» soovitas Abel.

Arst lisas, et tänu kooli seksuaalharidusele, kättesaadavatele teenustele noorte nõustamiskeskustes ja heale ligipääsule kontratseptiividele on Eestis teismeliste raseduste ja abortide arv juba ammu langenud põhjamaadega sarnasele väga madalale tasemele.