/nginx/o/2017/09/26/7140443t1h0eca.jpg)
See, kuidas lennukiõhk mõjutab inimeste enesetunnet, energiataset ja väljanägemist, on eriti tuttav teema pilootidele ja lennusaatjatele. Just nemad peavad vaatamata pikkadele lennutundidele nägema välja erksad ning suutma teenindada kliente ilma, et pikast tööpäevast peale tikkuv väsimus välja paistaks.
Teatavasti on silmad need, mis annavad inimese tervislikust seisundist, tujust ja vaimsest värskusest kõige selgema pildi. Kui silmad on ärritunud, punetavad ja tuhmid, näeb inimene välja väsinud, kurb ja loid, mida ükski stjuardess endale teatavasti lubada ei saa.
Ülalpool pilvi ei ole niisket õhku
Lennuekipaažid hoiavad oma toonust hea une, pideva treenimise ning rangelt kontrollitud toidumenüü abil. Kuid väga tähtis on järgida ka vilunud lendajate peamist soovitust juua võimalikult palju vett.
Silmaarsti Ülle Sadu sõnul on atmosfääri rõhk kümne kilomeetri kõrgusel õhus mitu korda väiksem kui maapinnal ja lennuki sees.
„Suurtes kõrgustes avanev pilvevaiba vaade ja all laiuvad aurupilved on tegelikult märk sellest, et kogu niiskus on jäänud lennukist allapoole, kus rõhk on kõrgem. Lennuki sisemuses on õhk väga kuiv, suhteline õhuniiskus salongis on umbes 12%, mis on vähem kui paljudes maailma kõrbetes,“ ütles Ülle Sadu.
Seepärast kuivavad tema sõnul lennureisil nii juuksed, nahk kui nina limaskestad, ning loomulikult ka silmad.
Silmade niisutamise eest tuleb endal hoolt kanda
Oftalmoloogid hoiatavad, et lennureisi ajal põhjustavad silmadele täiendavat stressi istmete kohal töötavad ventilaatorid, mida reisijad sisse lülitavad, et end jahedate õhuvoogudega värskendada.
„Kunstlik tuul kuivas salongis suurendab märkimisväärselt pisarate aurumist silmapinnalt, mis on üks kuiva silma sündroomi peamisi põhjuseid. Silmapinna kaitsemehhanismi häirete tõttu võib tekkida põletik, mis põhjustab ebameeldivaid sümptomeid nagu ärritus, kipitus, väsimus ja punetamine ning isegi nägemishäired,“ sõnas silmaarst.
Seepärast ei tohi tema sõnul ärritunud silmi hõõruda, kuna nii satub neisse veelgi rohkem põletikutekitajaid. Parem on silmi lihtsalt pilgutada, silmad kinni panna, lõdvestuda ning kätega kaetud silmadega veidi aega lõõgastuda.
Seepärast soovitavad nii lennusaatjad kui oftalmoloogid lennureisijatel kanda hoolt selle eest, et silmad lennukis niisutuks saaksid – selleks tuleb tarbida lennates piisavalt vett ning kasutada õigeid, osmoprotektoreid sisaldavaid silmatilku.
Silmade kaitsemehhanism leiti loodusest
Osmoprotektoreid sisaldavad silmatilgad on uusima põlvkonna meditsiinipreparaat, mis tagab osmoprotektsiooni mehhanismi toimimise rakkudes.
„Osmoprotektsioon toimib looduses juba miljoneid aastaid, kaitstes kalade, limuste ja teiste vee-elanike elu soolases vees. Nimelt liiguvad veemolekulid füüsika seaduste kohaselt sinna, kus keskkond soolasem. Ilma osmoprotektoriteta elusorganismide rakud lihtsalt hukuksid soolases ookeanivees,“ sõnas Ülle Sadu.
Osmoprotektorid hoiavad vett rakkudes kinni. Sellest juhindudes lõid teadlased osmoprotektsiooni printsiibil põhineva silmade kaitse ja kuiva silma sündroomi ravimise tehnoloogia.
Ainukesed inimese pisarate osmoprotektoreid (L-karnitiini ja erütritooli) sisaldavad silmatilgad on Optive, Optive Plus ja Optive Fusion, mis toimivad raku tasandil.
Lennusaatjate silmis on Optive Plus parim preparaat ka seetõttu, et see sisaldab riitsinusõli - ammustest aegadest loodusmeditsiinis kasutusel olevat vahendit nii silmapõletike raviks kui ka ripsmete kasvu parandamiseks.