/nginx/o/2017/09/26/7140451t1h580b.jpg)
Inimesi, kes võiksid kiidelda oma suurepärase nägemisega, pole just palju. Töö arvutiga, kehv valgustus ja siseruumide kuiv õhk väsitavad meie silmi igapäevaselt. Seejuures ei pööra aga enamik inimesi kahjulikele keskkonnateguritele piisavalt tähelepanu ning silmaarsti poole pöördutakse alles tõsiste tervisehäirete korral.
Lisaks on ringlemas mitmeid müüte, mis arstiteaduslikke tõdesid moonutavad või päris üheselt paika ei pea ning inimeste vähesest teadlikkusest silmade tervise teemal tunnistust annavad. Ka tänapäeva üks levinumaid silmahaigusi, kuiva silma sündroom, süveneb inimestel ajapikku just vähese või vale ravi tulemusel.
Võtsime seetõttu appi silmaarst Ülle Sadu, et anda ülevaade levinumatest silmade tervise teemalistest müütidest ja selgitada, kuidas silmapinna põletikuna avalduvat kuiva silma sündroomi õigesti ravima peaks.
Müüt: Kuiva silma sündroom vaevab sagedamini vanemas eas inimesi
JAH. Kuiva silma sündroomi käes kannatab koguni 70% eakatest patsientidest ning haigeid tuleb iga aastaga aina juurde.
AGA. Aina rohkem esineb kuiva silma sündroomi sümptomeid ka noorematel inimestel, mida seostatakse nutiseadmete tiheda kasutamise, rohke arvutiga töötamise ja nn ruumiõhu sündroomiga.
„Eristame kahte kuiva silma sündroomi tüüpi, mille järgi võib haiguse põhjuseks olla kas pisarate suurenenud aurumine või nende vähenenud tootmine. Samuti on patsiente, kelle haigus kulgeb mõlema protsessi kombinatsioonis,“ selgitab Ülle Sadu. „Seetõttu saab silmaarst teha haiguse peatamiseks vajaliku sobiva raviotsuse alles pärast põhjalikku kontrolli ja uuringuid.“
Nii pisarate aurumise kui nende vähese tootmise korral soovitab ta kasutada osmoprotektoritega silmatilku, mis aitavad taastada ja säilitada silma veetasakaalu ning leevendavad põletikku. Konkreetse ravimi haiguse leevendamiseks võib määrata aga ainult silmaarst.
Müüt: Mõnede elukutsete esindajad kannatavad kuiva silma sündroomi käes sagedamini
JAH. Teatud elukutsete esindajate silmad saavad tõepoolest suurema koormuse osaliseks ning on seetõttu väliste ärritajate suhtes vastuvõtlikumad ja tundlikumad. Pingutatud vaatamine teele ja autos töötav kliimaseade suurendab autojuhtide pisarate aurumist. Juuksurite silmad kogevad pidevat stressi fööni kuumade õhuvoogude tõttu. Lisaks kahjustavad silmi aerosoolid, muud lenduvad kemikaalid ja ehitustolm. Ka pagaritöökoja või metalllitöötlemistsehhi kuumus avaldab silmadele negatiivset mõju.
AGA. Suureks riskirühmaks on saanud nn 21. sajandi elukutsete esindajad: IT-spetsialistid, aga ka kõik teised töötajad erinevatelt erialadelt, kes veedavad palju aega arvutiekraanide ees või töötavad suurtes tänapäevastes kinnise õhuringlussüsteemiga büroohoonetes.
„Kahtlemata mõjutavad silmade kuivamist ka kontaktläätsede kandmine, erinevad muud silmahaigused, põletikud ja operatsioonid,“ ütleb Ülle Sadu ja lisab, et kuiva silma sündroomi sümptomitega puutub tema hinnangul kokku pea iga teine inimene. Sagedamini kannatavad selle haiguse käes linlased.
Müüt: Silmatilgad võivad silmi veelgi kuivemaks muuta
JAH. Seetõttu rõhutavad silmaarstid, et kuiva silma sündroomi ei tohi ravida silmatilkadega, mis sisaldavad aineid nagu bensalkooniumkloriid, hüdroksiid ja naatriumkloriid, kuna pikaajalisel kasutamisel need ainult soodustavad kuiva silma sündroomi arengut.
Ühtlasi märgib Ülle Sadu, et kuiva silma sündroomi korral võiva kahjulikult mõjuda ka silma limaskesta veresooni ahendavad silmatilgad (tetrüsoliinvesinikkloriid), millega inimesed püüavad tavapäraselt silmade punetusest ja väsimusest kiiresti lahti saada. „Tavaliste silmatilkade või kunstpisarate kasutamine aitab haiguse sümptomeid tihtilugu vaid lühiajaliselt pärssida, ravimata haigust ennast ning kõrvaldamata selle põhjust – hüpertoonilistest ehk tavapärasest rohkem soolasid sisalduvatest pisaratest tingitud silmapinna põletikku.
AGA. Selle kahjuliku protsessi suudab peatada osmoprotektsiooni mehhanism, mille taastavaid osmoprotektoreid (L-karnitiini või erütritooli) teatud silmatilgad sisaldavad. Osmoprotektorite näol on tegemist väikeste orgaaniliste osakestega, mis aitavad silmapinna rakkudel vett säilitada ja kõrvaldavad tõhusalt põletiku põhjused.
Silmapinna rakke kaitsvaid orgaanilisi osakesi (inimese pisarate osmoprotektoreid) sisaldavad ainult silmatilgad Optive, Optive Plus ja Optive Fusion.
Müüt: Silmatilkadega võib ära harjuda ja silmad ei tooda siis enam pisaraid
EI. Inimese organism toodab osmoprotektoreid loomulikul teel. Nende väikeste orgaaniliste osakeste funktsiooniks on vee säilitamine rakkudes, et rakud soolarikkas keskkonnas ellu jääksid. Suurema soolade kontsentratsiooniga lahus tõmbab alati veemolekule enda poole.
AGA. Vahel ei tooda inimese organism piisaval hulgal osmoprotektoreid, et silma kaitsemehhanism soolade poolt põhjustatud silmapinna stressiga efektiivselt toime tuleks. Sobiv profülaktika tagab silmapinna rakkude tervise ning pisarakile kihtide taastumise.
Silmaarstide sõnul piisab sellest, kui kasutada kaks korda päevas inimese pisarates sisalduvate osmoprotektoritega silmatilku, et kuiva silma sümptomid vähehaaval taanduma hakkaksid. Seeläbi hakkab tugevnenud organism ise kõiki pisarate koostisosi tootma, taastades silmapinna kaitsemehhanismi, mis seejärel juba iseseisvalt toimida saab.