TÜ teadlased avastasid uue seose vananemise ja põletiku vahel

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: panthermedia.net / Andriy Popov

Tartu ülikooli teadlased avaldasid teadusajakirjas PLOS Computational Biology teadustöö, mis pakub uut teavet tervisliku vananemise ja põletikuprotsesside kohta.

Keskmisest kõrgem põletikunäitaja veres võib viidata nii bakteriaalsele põletikule, mis vajab antibiootikumravi kui ka viirusinfektsioonile, millega tuleb immuunsüsteemil ise võidelda.

«Põletikunäitaja» tähistab C-reaktiivse valgu (CRV) kontsentratsiooni veres. Teadlased avastasid, et sellised valgud võivad põletiku korral kaitsta inimeste vererakke.  

Teadustööd juhtinud TÜ arvutiteaduse instituudi vanemteadur Hedi Peterson selgitas, et  pikaajaliselt kõrgenenud CRV tase võib viidata kroonilisele põletikule, mis on seotud mitmete krooniliste haiguste ja suremusega. Samal ajal peetakse madalat põletikunäitajat tervisliku vananemise ennustajaks.

Tervislik vananemine tähendab, et inimene elab rohkem aastaid tervena, tal puuduvad või avalduvad hiljem sagedased haigused (diabeet, südameveresoonkonna haigused, dementsus jm). Samuti säilib tervisliku vananemise puhul kauem immuunsüsteemi võimekus adekvaatselt infektsioonidele reageerida.

Seega on põletikuregulatsiooni toimemehhanismide mõistmine pikaajalise ja tervisliku vananemise tagamiseks väga tähtis. TÜ teadlased näitavad värskelt avaldatud teadustöös C-reaktiivse valgu funktsionaalset seost geenide avaldumisega.

Peterson sõnas, et seni polnud keegi geenide täpset rolli põletiku toimemehhanismides kindlaks määranud. Kõik varasemad uuringud on näidanud vaid geenide tähtsust kroonilise põletikuga seotud haiguste korral.

Põletikuprotsesside geneetilise regulatsiooni uurimiseks ja kindlaksmääramiseks analüüsisid arvutiteaduse instituudi teadlased statistilisi meetodeid, kasutades TÜ Eesti geenivaramu geenidoonorite kohta kogutud andmeid.

Töö tulemusena leiti ja tõestati katseliselt, et C-reaktiivne valk mõjutab immuunreaktsiooni reguleeriva CD59 valgu taset veres ning võib oletada, et läbi negatiivse tagasiside mehhanismi kaitseb sel moel põletikuliste haiguste puhul vererakke.

Tegu on esimese teadustööga, kus on kasutatud geenivaramu geeniaktiivsuse ehk geenidoonorite RNA-sekveneerimise käigus kogutud andmeid. Mahuka uuringu teostasid TÜ arvutiteaduse instituudi, bio- ja siirdemeditsiini instituudi, Eesti geenivaramu ja Šveitsi bioinformaatika instituudi teadlased. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles