/nginx/o/2017/10/03/7167793t1h8b02.jpg)
Olles suhkruhaige, ei tohiks keskenduda ainult toidu suhkrusisaldusele, vaid ka süsivesikutele, mis võivad veresuhkrutaset kõvasti mõjutada.
Kas diabeetikud võivad puuvilju süüa?
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
9. oktoober 2017, 10:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Diabeetikud kardavad kardavad tihti puuvilju süüa või väldivad neid sootuks, sest ei taha oma veresuhkru taset paigast ära ajada. Kuigi puuviljas on looduslikku suhkrut fruktoosi, siis ei pea magusat vilja oma toidust täielikult ära jätma, kirjutab Cooking light.
Raamatu «Diabeediga kaalukaotamine nädalast nädalasse» autor Jill Weisenberg on öelnud, et puuviljades olevat suhkrut ei pea võrdsustama kõrge veresuhkru tasemega. Tegelikult annab tennisepalli suurune puuvili ainult 15 grammi süsivesikuid, mis on umbes sama palju, kui klaas piima, viil täisteraleiba, 1/3 tassi pruuni riisi või teelusikas suhkrut.
Weisenberg soovitab oma diabeetikutest klientidel lugeda oma toidus sisalduvaid süsivesikuid ja hoida kogus 45 grammi peal toidukorra kohta.
Millistes puuviljades on madalaim süsivesikute sisaldus portsjoni kohta? Tassis hakitud arbuusis või tervetes maasikates on ainult 11 grammi süsivesikuid, viilutatud avokaados 12 grammi, keskmises virsikus 14 grammi, õunas 25 grammi ja banaanis 27 grammi.
Puuvili sobib tegelikult diabeetikutele hästi, sest see on täis tervist toetavaid toitaineid ja fütotoitaineid – vitamiine, mineraale, kiudaineid, flavanoide ja karotenoide. Need kõik töötavad selle heaks, et kaitsta diabeetikut krooniliste haiguste näiteks südamehaiguse eest, mis esineb diabeetikutel kaks korda sagedamini.
Selleks, et mitte puuviljadega liialdada soovitab Weisenberg mõõta veresuhkrut vahetult enne ja paar tundi pärast puuviljast ampsu võtmist. Nende kahe numbri vahe aitab hinnata toidukorra mõju veresuhkrule