Ajakirjanik Anvar Samost ütles Raadio Kahe saates «Olukorrast riigis» perearstisüsteemi teemalist riigikontrolli auditit kommenteerides, et inimesed ei taha end perearsti juures ravida, vaid lähevad sinna üksnes eriarstile edasi suunamise saamiseks.
Samost: keegi ei taha end perearsti juures ravida
1. mai 2011, 14:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ega see Eesti perearstisüsteem kindlasti ei funktsioneeri praegusel hetkel täpselt sellisel viisil, nagu ta käivitamisel ette nähti,» ütles Samost. «On ilmselt perearste, kes teevad oma tööd väga hästi ja üritavad igati tasandada selle süsteemi kui terviku üldisi puudusi, aga on kindlasti ka neid perearste, kes lihtsalt loksuvad seal süsteemis sellisel viisil kaasa, nagu see süsteem iseenesest on.»
«Üks olulisemaid asju, millele riigikontroll osutas, oli see, et väga palju saadetakse patsiente eriarsti juurde,» jätkas Samost ja lisas, et see on nii ka tema tutvusringkonnas. «Väga tihti patsiendid ja perearstid suhtlevadki ainult sel teemal, kuidas saada saatekiri eriarsti juurde.»
«Keegi ei tahagi end seal perearsti juures ravida ja perearst ei jäta sellist muljet, et neid asju võiks tema juures ravida,» ütles Samost, kes pole ise viimasel paaril aastal perearsti juures käinud. «See on kindlasti väga oluline punkt, mis siit auditist välja tuleb. Selle asja parandamiseks oleks kindlasti vaja perearstide rahastamismudeli muutmist sellisel viisil, et motiveerida neid siiski ise haigete ravimisega tegelema.»
Muuli: viga pole arstides, vaid süsteemis
Samosti vestluspartner ajakirjanik Kalle Muuli oli perearstide suhtes leebem, öeldes, et auditis ei tehtud etteheiteid neile, vaid pigem süsteemile.
«Tegelikult perearsti tasandil peaaegu ei olegi etteheiteid selles auditis,» ütles ta. «Põhiline etteheide perearstidele kui niisugustele on see, et nad suunavad liiga palju inimesi eriarsti juurde, aga seal on ka omad põhjendused – inimesed hirmsasti tahavad, et nad pääseks eriarsti juurde ja teiseks, kui hakata mõtlema nüüd, kumb siis on halvem või ohtlikum – kas suunata kogemata eriarsti juurde inimene, kellele piisaks perearstist või siis jätta suunamata inimene, kes peaks eriarsti juurde pääsema, siis kindlasti see ülesuunamine on väiksem häda, mis toob ainult rahalist kahju kaasa.»
«Kui perearstid hirmsasti jätaks inimesi suunamata, võib tekkida olukord, kus inimesed ei saa ravi ja see on kindlasti hullem kui see, et riigi raha kulub natuke liiga palju. See ongi põhiline etteheide perearstidele, muud kapitaalset ma sellest auditist ei leidnud. Küll on palju etteheiteid süsteemile tervikuna, mida perearstid ise muuta ei saa, mida saaks muuta sotsiaalministeerium või need riigiasutused, kes perearstisüsteemi korraldavad või rahastavad,» rääkis Muuli.
«Kui sinna auditisse sügavamalt vaadata, siis kõik taandub jälle raha peale – kogu ravikindlustuse rahast läheb perearstisüsteemile üheksa protsenti, enamuse sellest rahast sööb ära eriarstiabi ja haigla ehk siis vahe on selles, kus on rõhuasetus – kas me ravime inimesi ehk tegeleme tagajärgedega või püüame neid haigusi ennetada,» arvas ta.
«Palju rohkem raha peaks olema ennetamisel, uuringutel, väikeste tervisehäirete tuvastamisel ja siin on suur rõhk just perearstidel – nemad on esimesed, kes inimesega kokku puutuvad ja sellele peaks kindlasti palju rohkem aega ja raha kulutama,» leidis Muuli.