Miks hakkab keel valutama?

FOTO: Panthermedia.net / Shannon Fagan

Enamik meist on kogenud keelde hammustades teravat valu. Kas peaks aga muretsema, kui keelele tekivad punnid või tunned juba tükk aega keeles valulikkust?

Enamasti on valulikkus keelel kiirelt mööduv nähtus, vahel harva vajab ka veidikest ravi, kirjutab terviseportaal MedicalNewsToday. Harvemini annab keelevalu märku millestki tõsisemast.

Kuna keel asub kohe hammaste läheduses, on keelde hammustamine väga tavaline. Niisamuti võib keelt vigastada siis, kui hambaklambrid lukustuvad, aga ka näiteks mõne õnnetuse või sportimisel kokkupuute tagajärjel. Keelde kiputakse hammustama ka krambihoo ajal. Iga sellise vigastuse paranemine võib aega võtta paar tundi kuni mitu päeva. Leevendust võib pakkuda suu loputamine sooja soolaveega.

Raskemad keelekahjustused võivad aga vajada arstiabi, eriti juhul kui haav suus on sügav või verejooks ei taha peatuda. Sagedamini esinevad suus/keelel järgmised vaevused.

Kandidoos. Tegu on pärmseente vohamisel tekkiva seisundiga, mis võib muuhulgas levida suus, kurgus ja seedetraktis. Suus põhjustab see eelkõige kollaseid või valgeid valulikke punne keelel, põletavat tunnet ja halba maitset. Suu kandidoosi raviks kasutatakse näiteks seentevastase toimega suuvett ja tablette.

Haavandid. Ümarad punase äärega haavandid võivad tekkida huulte või põskede sisse, aga ka keelele, tehes söömise ja rääkimise väga valulikuks. Haavandite tekkel võivad rolli mängida mitmed asjaolud, näiteks väga happeline või vürtsikas toit, emotsionaalne stress (sageli koos mõne haigusega), aga ka hormonaalsed muutused, eriti naistel. Enamikel juhtudel paraneb haavand ise, ent abi võib olla soolaveega suu loputamisest ja meditsiinilisest suuveest. Kui haavand tekib rohkem kui kolm korda aastas või põhjustab suurt valu, peaks pöörduma hambaarstile.

Külmavillid. Herpesviiruse põhjustatud villid levivad kokkupuute teel ning on väga nakkavad. Teisi võib nakatada ka inimene, kel herpes sageli esineb, kuid kellel seda momendil ei ole. Sageli antakse viirust edasi suudlemise, näo puutumise või ühest topsist joomise teel. Enamasti ilmuvad villid küll huultele ja nende ümbrusse, kuid võivad tekkida ka keelele ning põhjustada valu ja põletustunnet.

Põletava suu sündroom. Selle puhul ei pruugi esineda väliseid sümptomeid nagu punetus või villid, küll aga võib põletav ja kipitav tunne kesta kuid või isegi aastaid. Selle võib põhjustada näiteks allergiline reaktsioon, sealhulgas suuhügieenitoodete vastu, diabeet, kilpnäärmehaigused, suukuivus jm.

Glossiit ehk keelepõletik. Sellel on eri vorme, ent punetav, valulik ja vahel ka turses keel esineb kõigi nende puhul.

Keelevähk. Harvemini võib valu põhjuseks olla kasvaja, mis ilmneb valuliku valge või punase punnina, mis ei kao ära. Vahel esineb ka tuimust, valulikkust neelamisel või äkitselt tekkinud veritsust. Kui on kahtlus, et suus on kasvaja, peaks kiiremas korras pöörduma arsti poole.

Hügieen aitab haigusi vältida

Kehvapoolne suuhügieen ei pruugi küll olla haiguste põhjuseks, kuid kindlasti tasub suuhügieeni siiski korrektsena hoida. Peamiste asjadena peaks hambaid vähemalt  kaks korda päevas pesema, kasutama vähemalt korra päevas hambaniiti ning käima hambarsti juures kontrollis vähemalt korra aastas. Kui inimese hambad või keel on suhteliselt tundlikud või esineb suukuivust, võiks vältida alkoholi sisaldavat suuvett.