Arvuti ja teleri korraga jälgimine häirib tugevalt tähelepanu

Arvuti tagant televiisori vaatamine viib selleni, et tegevused segavad üksteist.

FOTO: SCANPIX

Kui arvad, et suudad samal ajal ja häirimatult arvuti- ja teleekraanilt tulevat infot jälgida, siis oled suure tõenäosusega endast liiga heal arvamusel.


Bostoni uurijad näitasid katsetega, et arvuti tagant televiisori vaatamine viib selleni, et tegevused segavad üksteist. Psühholoogid ning paljud lapsevanemad on pikka aega kahtlustanud, et mitme asjaga korraga tegelemine on häiriv ning juhib tähelepanu kõrvale, vahendas Tartu ülikooli teadusportaal Novaator.

Ajakirjas Cyberpsychology, Behavior, and Social Networking ilmunud artikli tarbeks korraldasid turundusuurijad Adam Brasel ja James Gips rea katseid vabatahtlikega. Katseisikud viibisid ruumis, kus olid nii televiisor kui arvuti ning said võimaluse neid poole tunni jooksul priilt kasutada. Brasel ja Gips jälgisid katsealuseid kaamerate abil, et täpselt aru saada, millega inimesed etteantud poole tunni jooksul tegelesid.

Katsete tulemused olid jahmatavad. Keskmiselt vahetasid inimesed pilke arvuti ning teleri vahel 120 korda 27,5 minuti jooksul. See tähendab kiirpilku ühelt riistapuult teisele pea iga 14 sekundi järel. «Arvata võis, et arvuti ja teleri korraga jälgimine võib olla häiriv. Tulemused olid palju hullemad, kui oleksime oodata osanud,» ütles Brasel.

Katsealused ise ei saanud aru, et nad pidevalt edasi-tagasi kõõritasid. Paljud arvasid, et nad vaatasid arvutit ainult siis, kui telekas oli reklaamipaus või vastupidi – kiikasid korraks televiisorit sel ajal, kui mõni veebikülg end üles laadis. Kui neil paluti ühelt ekraanilt teisele vaatamiste arvu hinnata, pakkusid osalejad, et vaatasid poole tunni jooksul arvutilt telerile umbes 15 korda. Tegelikult vaatasid nad kümme korda rohkem.

Küsitluste kohaselt kasutab ligi 60 protsenti ameeriklastest televiisorit ja arvutit samaaegselt, alla 18-aastaste puhul on selline käitumine juba valdav. Braseli ja Gipsi tähelepanekute järgi tuleb sellest olukorrast võitjana välja arvuti – arvutiekraanil toimuv köidab pilku 68 protsenti ajast.

Kuid kumbki riistapuu ei suuda tagada inimese pikaajalist tähelepanu, seda ei noorte ega keskealiste katseisikute puhul. Ainult 7,5 protsenti kõikidest arvutile heidetud pilkudest ning 2,9 protsenti telerikiikamistest kestsid kauem kui ühe minuti.

Need teadmised tekitavad küsimuse, kuivõrd tõsiseltvõetav on näiteks see, kui laps õpib arvuti ja televiisori kõrval? Interneti- ja telereklaamile lootvad firmad aga võivad muutuda murelikuks, kas nende reklaamid on piisavalt tähelepanu äratavad.

Uurijad rõhutavad, et nende katsed ei võtnud arvesse tänapäevase tehnoloogia püha kolmainsuse viimast liiget – mobiiltelefoni. Ilmselt on niinimetatud ühe meediumi ajastu lõplikult läbi ning üha enam peab arvestama sellega, et inimesed kasutavad korraga nii arvutit, mobiiltelefoni kui televiisorit.