Südamearstid: suitsetajale südant siirata pole mõtet

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sigaret. Pilt on illustratiivne.
Sigaret. Pilt on illustratiivne. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Suvel siirdati Helsingi Ülikooli keskhaiglas Eesti arstidega koostöös uus süda neljandale eestlasele. Siirdamismeeskonda kuulusid Põhja-Eesti Regionaalhaiglast kardiokirurg Günter Taal (GT) ja kardioloog Pentti Põder (PP), kes räägivad Terviseuudistes siirdamistest üldisemalt.

Kui vana on patsient, kellele veel südant siirdatakse?

GT: Maailmas on siirdatud ka 70-aastasele, aga üldiselt on see piir umbes 65 eluaastat. Tegelikult vaadatakse ikka konkreetset haiget, sest mõni 40-aastane võib olla «kulunum» kui teine 60-aastane. 

Mis on siirdamisel kõige olulisem?

PP: Leian, et haige enda tahe ja ravisoostumus on absoluutselt kriitilise tähtsusega. Loomulikult on see kõikide südamehaigustega väga oluline, aga ütleme piltlikult – kui inimene jätab kolesterooliravimi võtmata nädal aega, ei juhtu midagi katastroofilist. Kui need patsiendid jätavad aga immunosupressandid võtmata, siis võib juba mõne nädalaga juhtuda täielik katastroof, millest tagasiteed enam ei ole. Minu lemmiklause siirdamise ja pumpade juures on, et see ei ole protseduur, millele haiget ära rääkida. Me ei pea käima ümber haige ja veenma teda. 

Peab unustama suitsud ja alkoholi?

PP: Absoluutselt. Tingimus, et me hakkaksime üldse rääkima pumbast või siirdamisest, on pool aastat suitsu- ja alkoholivaba elu. Nii ei ole, et haige lubab, et homsest enam ei tee ja ülehomme paneme pumba või siirdame talle uue südame. Tuleb silmas pidada, et siirdamist või abipumpa vajavad haiged on olnud südamehaiged juba aastaid, seega on neil olnud tegelikult kohustus tubakast ja alkoholist loobuda juba kaua aega varem.

Kui paljud selleks võimelised on?

PP: Minu praktikas kahjuks alla poole.

GT: Tegelikult neid haigeid oleks rohkem, kellel neid ravimeetodeid peaks rakendama, aga kui ta ikka suitsetab, siis ei ole mõtet. Muus mõttes on need aga täiesti tavalised inimesed. 

PP: Eks meil on neid patsiente ka, kes on surnud. Kes on keeldunud. Ja on ka selliseid, kes pole algul suitsetamisest loobunud, aga hakanud lõpuks mõtlema, kuid siis ikkagi ära surnud. 

Loe pikemalt Terviseuudistest

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles