Tualetiteadus: loe, millise väljaheite puhul peaks murelikuks muutuma

Palju tuntakse muret sellepärast, kui sagedast «number kahel» käiku saab normaalseks pidada, kirjutab meditsiiniuudiste portaal MedicalNewsToday. Tegelikult on raske mingit arvu või sagedust välja tuua, sest iga inimese organismi puhul on see individuaalne. See on lihtsalt keha viis, kuidas jääkaineid ja seedimatut toitu väljutada. Samamoodi on normaalne ka soolestiku töös ajutisi muutusi kogeda.

Enamasti on inimesel üsna korrapärane toitumis- ja seedimisrutiin, mis väljendub selles, et ka tualetis käiakse päev-päevalt sarnastel aegadel. Kui selles esineb aga olulisi ja pikemat aega kestvaid muutusi, võib tegu olla kõhu- või seedeprobleemiga.

See, kui tihti inimesel tualetti asja on, sõltub järgnevatest teguritest:

Vedelike tarbimine – kuna jämesool imab osa päevas tarbitud vedelikke endasse, siis vähene joomine raskendab seedimist ja muudab väljaheite tahkemaks. Kõhukinnisuse käes vaevlejad peaksid seega esimese abinõuna hakkama rohkem vett jooma.

Vanus – kõhukinnisus on sageli seotud vananemisega, sest siis aeglustub mõnevõrra ka soolestiku töö.

Kehaline aktiivsus – see aitab käärsoolel paremini toimida ja nii kiireneb ka väljaheite jõudmine organismist välja. Kõhukinnisuse ja aeglase seedimise puhul võib siis abi olla jalutuskäikudest.

Dieet/toitumine – see mängib ehk kõige olulisemat rolli, sest soolestiku sujuva töö tagab tasakaalustatud toitumine ja kiudainete tarbimine. Kiudained on mitteseeditavad süsivesikud, mis läbivad need soolestiku ühtse massina, haarates sealt kaasa mürkained jm. Head kiudaineallikad on puu- ja köögiviljad, täisteratooted, pähklid-seemned.

Haigused – seedimine ja soolestiku töö on raskendatud ka põletikuliste soolehaigustega (Crohni tõbi, haavandiline koliit, isegi kõhugripp).

Hormoonid – naiste soolestiku toimimist võivad mõnel määral mõjutada ka östrogeeni ja progesterooni tase organismis. Mõnel naisel kipub seepärast tualetti rohkem asja olema vahetult enne ja pärast menstruatsiooni.

Mis on normaalne ja mis mitte?

Kui kemmergut külastatakse regulaarselt ning kõhukinnisuse ega –lahtisusega pole probleeme, ei peaks inimene muretsema. Kui väljaheide on vesine, läbib see soolestikku ilmselt tavapärasest kiiremini, mis võib viidata mingisugusele infektsioonile või põletikule.

Ka pidev kõhulahtisus võib lõpuks viia vedelikupuuduseni ja toitainete puudujäägini, sest need ei imendu soolestikus piisavalt kiirelt.

Millal pöörduda arsti poole?

Muutused soolestiku töös on enamasti ajutised ja nii pole ka põhjust muretsemiseks. Kui mõned sümptomid kestavad aga juba nädala või kauem, võiks nõu küsida arstilt. Eriti siis, kui esinevad:

• Veri väljaheites
• Tume, isegi mustjas väljaheide
• Kõhulahtisuse või –kinnisusega kaasnev järsk kaalukaotus ja palavik
• Tugev kõhuvalu
• Vere oksendamine