/nginx/o/2014/03/13/2890658t1hae84.jpg)
Kuigi statistika näitab, et Saare maakonnas esineb enim puugihaigusi, on tervise valdkonnaga seotud inimesed borrelioosi diagnoosimises ja ravimises veidi eri meelt.
Kas puugihirm Saaremaal on asjatu? (1)
10. november 2017, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Orissaare perearst Elo Lember ütles Saarte Häälele, et tema hinnangul pole puugihaigusi põdevaid inimesi nii palju, kui statistika näitab.
«Olen teistest ehk veidi erineval arvamusel, aga leian, et puukborrelioos on ülediagnoositud. Tõenäoliselt on asi diagnoosikriteeriumides – need tuleks üle vaadata. Sest näiteks ei oska me vereproovide põhjal öelda, millal puugihaigus on läbi põetud,» selgitas ta. Sel suvel tuli tema praktikas ette vaid üks värske borrelioosijuht, ülejäänud olid juba läbipõetud juhud.
Kuressaare perearst Triin Nirgi lisas, et puugihaigustesse nakatumist esineb saarel tõesti palju ning kui inimesel on ikka kahtlus, et nahale tekkinud laik on puugihammustuse tagajärg, siis ta arstile tulekuga viivitama ei peaks.
«Tõsi, olen kuulnud arvamust, et borrelioos on ülediagnoositud, aga kas see paika peab, ma öelda ei oska,» sõnas ta.
Terviseameti epidemioloogilise valmisoleku büroo juhataja Irina Dontšenko selgitas, et saartel soodustab puukide arvukuse suurenemist piiratud territoorium, puukide täiendav sissetoomine rändlindude poolt, näriliste ja ulukite arvukus, kellelt puugid elutegevuseks vajalikku verd imevad.
«Samas ei tähenda iga puugihammustus veel haigestumist. Oluline on, kas puuk kannab haigustekitajat või mitte,» nentis ta.
Loe lugu täismahus Saarte Häälest.