Eesti meeste kardetud haigusel pole sümptome (1)

Triin Ärm
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arsti juurde võib minna ka ennetavalt, mitte vaid probleemide korral.
Arsti juurde võib minna ka ennetavalt, mitte vaid probleemide korral. Foto: Panther Media / Scanpix

Sageli esineva eesnäärmevähi ravi tüsistuste hirmus ei maksa sellest siiski loobuda, sest ravivõtted on viimase kümnendiga palju arenenud ja tõsiselt elukvaliteeti halvendavaid tüsistusi esineb harva.

Kõige sagedamini ohustab eesnäärmevähk mehi vanuses 55–74 eluaastat. «Eesnäärmevähk on olnud viimaste aastate jooksul suure tähelepanu all seoses kõrge haigestumuse ja suremusega Euroopas ning Eestis,» rääkis Ida-Tallinna keskhaigla uroloogiakeskuse juhataja dr Martin Kivi.

Arsti hinnangul otsitakse praegu aktiivselt põhjust, miks haigust nii palju esineb – ühel mehel kuuest diagnoositakse elu jooksul eesnäärmevähk. Kahel kolmandikul juhtudest diagnoositakse mehel lokaalne ehk eesnäärmega piirdunud ja madala progressiooniriskiga eesnäärmevähk.

Loobuda ravist võimalikke tüsistusi kartes ei ole hea alternatiiv, sest tegemist on tõsise haigusega, millest ei ole võimalik ilma ravita paraneda.

Eesnäärmevähil ei ole spetsiifilisi sümptomeid. Uroloogi poole pöörduvad mehed peamiselt urineerimishäirete ja eesnäärmepõletikust tingitud probleemidega. Ühel mehel kolmest vanuses 50 ja rohkem eluaastat, esineb urineerimishäireid. «Patsiente, kes pöörduvad uroloogi juurde kusemishäiretega, kontrollitakse alati ka kuseteede pahaloomulise kasvajate suhtes,» rääkis dr Kivi.

Tohtri sõnul on üheks haiguse riskifaktoriks mehe vanus: vananemisega kasvab eesnäärmevähi risk. Dr Kivi sõnul oleks soovitatav kontrollida eesnääret alates 50. eluaastast. Kui aga mehe lähisugulastel (isal, onul või vennal) on diagnoositud eesnäärmevähki, tuleks kontrolli tulla viis aastat varem, 45-aastasena, kuna sel juhul on kaks kuni neli korda suurem risk sellesse vähivormi haigestuda.

Eesnäärmevähi tekkimise ja arenguga seoses on uuritud palju toitumise ja keskkonnategurite mõju ning on leitud, et suitsetamine on seotud kõrgema eesnäärmevähki suremuse riskiga. Samas näiteks tomatitele punase värvuse andev lükopeen, punane liha, seleeni või E-vitamiin ei mõjuta selle vähivormi esinemise sagedust ega arengut. Dr Kivi sõnul pole praegu ka tõestatud toitumissoovitusi, mis aitaksid eesnäärmevähki ära hoida.

Arsti sõnul on eesnäärmevähi ravi tänapäeval väga efektiivne, kasutatakse radikaalse ravi võimalusi: radikaalset eesnäärme eemaldamist, radikaalset kiiritusravi või nende kahe kombinatsiooni. Kaugele arenenud kasvaja puhul ka hormoonteraapiat, keemiaravi ja uuemaid ravimeid, mis pidurdavad haiguse arengut ja aitavad haige elu pikendada.

«Iga radikaalne eesnäärmevähi ravi mõjutab alati suuremal või vähemal määral elukvaliteeti,» lausus dr Kivi. Tema sõnul on kõige sagedasemad tüsistused peale kirurgilist ravi uriinipidamise- ja erektsioonihäired. Kiiritusravi järel aga erektsiooni- ja kusemishäired, uriinipidamatus ja pärasoole funktsiooni häired.

Arst rõhutas, et kui vähil on keskmine või kõrge haiguse levimise risk, tuleb arstil arutada patsiendiga individuaalselt kõiki ravivõimalusi ja selgitada välja võimalikud tüsistused. «Loobuda ravist võimalikke tüsistusi kartes ei ole hea alternatiiv, sest tegemist on tõsise haigusega, millest ei ole võimalik ilma ravita paraneda,» ütles arst. Ta lisas, et viimase kümnendi jooksul on kirurgilised võtted ja kiiritusravi meetodid väga palju täiustunud ning tõsiseid tüsistusi, mis halvendavad tugevalt patsiendi elukvaliteeti, esineb harva.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles