Kasulik teada: millal maksab tarkusehamba eemaldamise eest haigekassa?

Triin Ärm
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõikumata tarkusehammaste olukorrast saab aru röntgenpildi järgi.
Lõikumata tarkusehammaste olukorrast saab aru röntgenpildi järgi. Foto: Panther Media / Scanpix / Danny Auenmüller

Kuigi tarkusehammaste eemaldamise eest tuleb sageli välja käia sadu eurosid, võib meditsiinilise näidustuse korral maksta selle eest hoopis haigekassa.

Pärast röntgenpildi tegemist arstilt tarkusehamba väljatõmbamise soovituse saanud Angela sai tuttavaga vesteldes juhuslikult teada, et tema tarkusehamba operatsioonide eest tasus haigekassa ja selleks piisab kas või perearsti saatekirjast. Seepeale otsustas ta selle süsteemiga tutvuda, kuid sattus hoopis segasesse olukorda.

Paari nädala jooksul helistas ta erinevatesse tervishoiuasutustesse, kust suunati teda saatekirja saamiseks üha teiste spetsialistide poole. Näiteks keeldus saatekirja andmast tema perearst ja ka mõni hambakliinik polnud nõus saatekirja väljastama. Öeldi ka, et saatekirja peaks saama siiski raviarstilt või opereerivalt arstilt. Kõlas ka arvamus, et röntgenpilti tuleb näidata ka haigekassa arstile, kes siis hammaste olukorra üle vaatab ja seejärel otsuse langetab.

Haigekassa tervise edenduse ja kommunikatsiooni talituse juht Liis Hinsbergi sõnul on haigekassa lepingupartneri juures tõesti teenus inimesele sellisel juhul tasuta. Inimene tasub vaid viis eurot visiiditasu.

Sellisel juhul on vaja aga saatekirja, mille saab anda perearst või ükskõik milline eriarst, sh ka hambaarst. «Seega tegelikult ei ole vaja inimest suunata nii palju edasi teise arsti juurde, nagu teie kirjeldasite. Arst peab lihtsalt suutma tuvastada, et inimesel on tarkusehamba operatsiooni vaja ja saatekirja väljastama,» rääkis Hinsberg.

Ehk siis suunav perearst või eriarst dokumenteerima suunamise meditsiinilise põhjendatuse ja vormistama korrektse saatekirja. Saatekirjale märgitakse patsiendi kaebused, mis leiti suuõõne läbivaatusel või mis vajalikke uuringuid on vaja teha, kui suunav arst peab neid vajalikuks.

Haigekassa usaldusarst tarkusehamba eemaldamise soovija suhu ei vaata. Küll aga kontrollib ta tagant järele mõne suunamise põhjendatust. Selle käigus hindab usaldusarst operatsiooni meditsiinilist vajadust. «Suunamise otsuse teeb ikka suunav arst, siin ei sekku suunamise hetkel haigekassa usaldusarst,» selgitas Hinsberg.

Kui haigekassa usaldusarst leiab, et haigekassale oli arve esitatud alusetult, nõuab haigekassa raviasutuselt raha tagasi. «Patsiendilt ei hakka meie raha tagasi nõudma tavaolukorras,» lausus Hinsberg. Ta lisas, et rikkumise korral arutatakse koos arstiga läbi põhjused ja koostatakse abinõude plaan, et edasisi sarnaseid juhtumeid vältida eeldusel, et tegemist on teadlikkuse probleemiga. Hiljem viiakse läbi järelkontroll.

Tarkusehamba eemaldamine haigekassa raha eest võib tähendada üsna pikka ootamisaega. «Kui järjekord on oluliselt pikem meile esitatud andmetest, mida näed tabelis, soovitan kindlasti kohe haigekassale teada anda, et saaksime uurida põhjust,» ütles Hinsberg. Ta lisas, et järjekorra pidamisel kehtib reegel, et ootamise ajal ei tohi inimese seisund halveneda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles