Pöördumatu kopsuhaigus, mille avastavad suitsetajad liiga hilja

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suitsetaja.
Suitsetaja. Foto: PEETER LANGOVITS/PM/SCANPIX

Üht levinumat kopsuhaigust iseloomustavad köha koos rögaeritusega ja hingeldus, mis ei pruugi suitsetajale tunduda ebatavalised. Seepärast jääb ka krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) sageli alguses avastamata.

Täna peetakse üleilmset KOK haiguse päeva, mille põdejate hulk maailmas ulatub 384 miljoni inimeseni. Eestis on KOKi haigeid ligi 90 000.

KOKi põhikomponendid on krooniline obstruktiivne (ahendav) bronhiit, kopsuemfüseem ja südame parema poole puudulikkus, kirjutab pulmonoloog dr Helle Leesik Kliinik.ee portaalis. Selle sagedasemaks põhjuseks on pikaajaline suitsetamine, harvem elukutsega seotud kahjustavad tegurid.

Selleks, et hinnata suitsetamise kestust, kasutatakse mõistet pakkaasta. Juhul kui inimene on suitsetanud 20 aastat ühe paki (20 sigaretti) päevas, hinnatakse tema suitsetamisstaažiks 20 pakkaastat; kui aga 20 aastat 10 sigaretti päevas, siis on suitsetaja staaž 10 pakkaastat jne.

Haiguse algjärgus tajutakse õhupuudust vaid raskemal füüsilisel koormusel, kuid järk-järgult hakkab hingeldus häirima juba kergel koormusel ning lõpuks ka rahuolekus. Väga oluline on aegsasti arsti poole pöörduda, kuid enamasti on haiguse algus märkamatu ning arsti juurde minnakse juba selgete sümptomitega.

Oluline erinevus astma ja KOKi vahel on see, et viimase puhul on hingamisteede obstruktsioon (ahenemus) jääv ja pöördumatu, astma puhul aga pöörduv. Periooditi võib esineda KOKi ägenemist, millega kaasneb palavik, köha tugevneb ja röga muutub mädaseks.

Ravi seisukohalt on dr Leesiku sõnul kõige tähtsam suitsetamise lõpetamine, sest vastasel korral haigus progresseerub isegi siis, kui tarvitatakse regulaarselt ravimeid. Ägenemise korral on näidustatud antibakteriaalne ravi ja raskematel juhtudel ka hormoonravi.

Haiguse progresseerumisel tõuseb vererõhk kopsuringes ja koormus paremale südamepoolele suureneb, mistõttu vajavad haiged lisaks ka südameravimeid. Kaugele arenenud haigusvormi puhul kannatavad haiged pideva hapnikuvaeguse all ning arteriaalse vere hapniku osarõhu langemisel alla 60 mmHg kasutatakse kodust hapnikravi. Hingamisharjutustel ning taastusravil on samuti kindel koht kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ravis.

KOK - müüdid ja tegelikkus

KOK on küll sagedasti esinev kopsuhaigus, kuid siiski on sellega seotud palju väärarusaamu, millest sagedamini esinevad järgnevad.

Müüt: hingeldus on ainus KOKi sümptom. Tegelikult on see üks sümptomitest, kuid teiste jälgimist vajavate nähtude hulka kuuluvad ka väsimus, püsiv köha koos rögaeritusega, rinnainfektsioonid ja vilistav hingamine.

Müüt: KOK esineb ainult vanematel inimestel. KOK võib esineda ka 40-aastastel või isegi noorematel, kuigi paljudel juhtudel ei diagnoosita haigust varem, kui alles 50ndates ja 60ndates eluaastates.

Müüt: KOK on sama mis astma. Kuigi KOKi ja astma sümptomid tunduvad sarnased, ei ole astma ja KOK sama haigus ning vajavad ka erinevat käsitlemist. On oluline, et patsient saaks õige diagnoosi tõhusaks raviks.

Müüt: suitsetamine on ainuke KOKi põhjus. Kuigi suitsetamine on sage haiguse põhjustaja, võib kokkupuude suitsude, kemikaalide, tolmu või kahjulike saasteainetega samuti KOKi arengule kaasa aidata.

Müüt: KOKi ravimiseks ei saa midagi teha. Kuigi praegu ei ole olemas KOKist tervistavat ravi, saab haiguse kulgu efektiivselt juhtida arsti abiga, kes aitab leida iga inimese jaoks toimivad ja õiged tugi- ning ravivõimalused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles