Kiirustades söömine paneb tervisenäitajad ohtu

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui süüa normaalses tempos ja korralikult mäluda, võib täiskõhutunne tekkida juba enne topsi tühjenemist.
Kui süüa normaalses tempos ja korralikult mäluda, võib täiskõhutunne tekkida juba enne topsi tühjenemist. Foto: Panthermedia / LightField Studios/Scanpix

Kui oled harjunud toidu pintslisse pistma sellise kiirusega, nagu tahaks keegi selle sul käest võtta, võib sul olla kõrgem risk ainevahetussündroomi tekkeks.

Kiirelt söömine tõstab märgatavalt ülekaalulisuse ning metaboolse ehk ainevahetussündroomi riski, selgus Jaapanis Hiroshima ülikooli teadlaste uuringus, vahendab NDTV. Nende meeskond soovitab tervise ja heaolu edendamiseks süüa pigem aeglaselt, nautida toitu ja mäluda korralikult.

Rasvumise oht võib suuresti tulla ka sellest, et kui toidu rutuga alla kugistad, siis ei kontrolli ka selle koguseid ning väga tõenäoline on lihtsalt üle süüa. Ka võib kiirelt söömine põhjustada veresuhkru järsku kõikumist, mis pikemas perspektiivis võib juba põhjustada insuliiniresistentsust.

Uuringu käigus jälgiti viie aasta jooksul 642 mehe ja 441 naise toitumist. Osalejate keskmine vanus oli 51,2 eluaastat ning nad jaotati kolme kategooriasse: kiired, normaalsed ja aeglased sööjad. Ühelgi osalejatest polnud uuringut alustades metaboolset sündroomi, ent viie aasta käigus suurenes selle väljaarenemise tõenäosus 11,6 protsendil söömisega kiirustajatest, 6,5 protsendil normaalse tempoga sööjatest ning vaid 2,3 protsendil aeglastest sööjatest.

Metaboolse sündroomi korral esinevad inimesel näiteks ülekaalulisus, kõrge vererõhk ja veresuhkru tase. Kuna need on koos mõjudes eriti ohtlikud, on sündroomi põdejal kõrgenenud risk haigestuda näiteks II tüübi diabeeti või saada südameinfarkt. Teadlasterühm tegi järeldused, et söömisega kiirustamist saab seostada kehakaalu tõusuga, kõrgenenud vererõhu ja ka vere ebastabiilse glükoositasemega.

Nad selgitasid, et kui võtta söömiseks piisavalt aega ning närida ja neelata toitu korralikult, annab see ka ajule aega söömisprotsessiga kohaneda. Nii saab aju paremini signaali, millal on kõht täis ja söömine tuleks lõpetada. Kui inimesed aga toidu ruttu alla kugistavad, ei pruugi aju kohe tabada, millal tekib täiskõhutunne. Seepärast on lihtne ka üle süüa, kuigi tegelikkuses pole inimene enam näljane.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles