/nginx/o/2017/11/17/7319651t1h9e03.jpg)
USA toidu- ja ravimiamet kiitis hiljuti esimest korda heaks digitaalselt ravimivõtmist jälgivad tabletid (trackable pills), millele on lisatud spetsiaalsed sensorid. Millal võiksid sellised jälgitavad tabletid jõuda Eesti inimesteni?
Kas Ameerikas müüki lubatud «nutitabletid» kunagi ka Eestisse jõuavad?
17. november 2017, 13:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jälgitavate tablettidega plaanitakse USA-s ravida inimesi, kes põevad skisofreeniat ja kannatavad maniakaalsete hoogude käes. Info saamiseks kannavad patsiendid plaastrit, mis edastab infot nende nutitelefoni või ka tabletid väljakirjutanud arstile, kui patsient on sellega nõus.
Sensor aktiviseerub, kui ta puutub kokku maomahlaga. Saamaks teada, kas tablett on ära võetud, võib kuluda 30 minutit kuni kaks tundi. Ravimit ei lubata kasutada eakatel inimestel, kel esineb dementsusega seotud psühhoosi.
Selleks, et tableti neelamist registreerivad süsteemid jõuaksid ka Eestis kasutusele, peab neil olema kehtiv müügiluba, selgitas ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius. Sellisel juhul taotleks ravimitootja müügiluba tõenäoliselt Euroopa ravimiametilt ning nende positiivse otsuse korral saaks oma ravimit turustada terves Euroopas. «Meile teadaolevalt ei ole hetkel sellist taotlust esitatud,» ütles ta.
Kui Euroopa ravimiamet ka positiivse arvamuse sellele tootele annab, siis on ravimitootja otsustada, millistes riikides ta soovib oma ravimit turustada. «Eks selleks nad kaaluvad potentsiaalset patsientide hulka ning võimalikku käivet igas piirkonnas. Fakt on see, et üle poole müügiloaga ravimitest ei jõua Eesti turule, sest ravimitootjal puudub huvi neid meil turustada».
Laiuse sõnul on kõnealune süsteem eeldatavasti kallim kui n-ö tavapärane tablett. «Selleks, et seda kallimat tabletti oleks mõistlik riigi raha eest osta, peaks olema tõestatud, et selle kasutamine on kuidagi parem, kui tavapärase ravimi kasutamine,» selgitas ekspert. Praegu selles osas kindlad tõendid puuduvad.
«Loodetakse, et antud süsteem aitab parandada patsientide ravijärgimust ning paremini jälgida patsiendi ravimi manustamise dünaamikat,» ütles Laius. Ta nentis, et teatud juhtudel see tõenäoliselt nii ka on, aga kas see annab ka mõõdetava tervisekasu populatsioonis üldiselt, on teadmata.
«Igal juhul on tegemist põneva uudisega, mille praktiline kasu ja kasutatavus inimeste ravimkasutamise suunamisel, selgub tõenäoliselt mõne aja pärast,» tõdes Laius.