/nginx/o/2016/01/29/4916267t1haf30.jpg)
Krooniliste haigustega lapsed peaksid olema vaktsineeritud õigeaegselt vastavalt immuniseerimiskalendrile, rõhutas Tartu ülikooli kliinikumi lastekliiniku infektsionist Eda Tamm.
Eda Tamm: krooniliste haigustega lapsi peab õigeaegselt vaktsineerima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Aastaid tagasi tundus, et krooniliste haigustega lapsed on jäetud vaeslapse ossa, neid vaktsineeriti suhteliselt vähe, seda kardeti. Hirm, et raske astma või südamerikkega last ei tohi vaktsineerida, on aegade hämarusse vajunud ja mõtleme pigem nii, kas see laps ei vaja ekstrakaitset, lisavaktsiini,» rääkis Tamm pereõdede sügiskonverentsil, vahendab Med24.
Infektsionist rääkis, et vaktsiinid võivad olla krooniliste haigustega lastel väiksema immunogeensusega, mis tähendab, et vajalik võib olla lisadooside manustamine. Ideaalses situatsioonis peaks vaktsiinid olema manustatud haiguse algusjärgus, kui immuunvastus on võimalikult sarnane terve lapse omaga.
Kuna krooniliste haigustega lastel on suurem risk haigestuda invasiivsesse pneumokokkinfektsiooni, grippi ja saada gripi tüsistusi, siis kõige sagedamini vajavad lapsed immuniseerimiskalendri välistest vaktsiinidest pneumokoki- ja gripivaktsiine.
«Laste risk grippi haigestuda on suhteliselt kõrge ja lapsed ongi olulised gripi levitajad keskkonnas. Nad võivad hingamisteede kaudu grippi levitada pikka aega. Laps võib olla kliiniliselt juba terve, aga samas veel viirust aktiivselt levitada,» sõnas Tamm.
Raskeid gripitüsistusi on lastel õnneks suhteliselt harva. Kui neid esineb, siis enamasti krooniliste haigustega lastel. Kõige tavalisemad gripitüsistused on äge keskkõrvapõletik, kõriturse ja harvem kopsupõletik. Rasked tüsistused nagu müokardiit, entsefaliit ja entsefalopaatia on väga haruldased.
«Arenenud riikides on gripivastane vaktsineerimine lastele soovitatud - kui mitte kõigile, siis krooniliste haigustega lastele, aga on ka riike (Soome, Inglismaa jm), kus on gripivaktsiin laste riiklikus immuniseerimiskalendris,» ütles Tamm.
Inglismaal vaktsineeriti tema sõnul ühe pilootuuringu projekti raames algkooli lapsi ja tulemused olid väga head. Gripilaadsete haiguste pärast perearsti juurde pöördumised vähenesid 94 protsenti, EMOsse pöördumised 74 protsenti, samuti vähenes tunduvalt gripi tõttu hospitaliseerimine ja täiskasvanute haigestumine.
Tamm tõi välja, et Eestis on vaktsineerimisega hõlmatuse määr väga madal (2015. aastal 1,5 protsenti, tänavu üle kahe protsendi). «Samas on jäänud mulje, et meditsiinipersonal vaktsineerib ennast järjest rohkem. Me peame kaitsma ennast ja oma pereliikmeid, aga mõtlema ka haigete peale, kelle eest hoolitseme. Näiteks lastehaiglas on enamasti tihti ravil krooniliste haigustega lapsed,» lisas ta.
Loe pikemalt Med24 portaalist.