/nginx/o/2017/11/24/7343187t1h33ff.jpg)
Yale teadlaste hiljutise uuringu kohaselt on dopamiin arvatavasti vastutav selle eest, et inimesed teevad arukamaid otsuseid kui teised primaadid.
Yale'i teadlased: dopamiin teeb arvatavasti inimesi ahvidest targemaks
/nginx/o/2017/06/05/6750401t1h6c8f.jpg)
24. november 2017, 21:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased on leidnud, et inimeste ajud toodavad oluliselt rohkem dopamiini kui teiste primaatide ajud, vahendab Evening Express.
Tehniliselt on dopamiin neurotransmitter, mis aitab edastada kesknärvisüsteemist tulnud signaale. See laseb informatsioonil ühelt neuronilt teisele kanduda ja mängib olulist rolli kognitiivsetes võimetes – rahulolu otsimises, liikumises, mälus ja keskendumises.
Yale´i meditsiiniülikool USAs mõõtis individuaalsete geenide aktiivsust kudedes, mis olid pärit 16 eri piirkonnast inimese ja ahvi ajus. Nad leidsid ühe kindla geeni, TH, mida avaldus rohkem inimese neokorteksis ja striatumis, kuid puudus šimpansite aju samades piirkondades. TH osaleb dopamiini tootmises.
Yale´i uurija Andre Sousa ütles, et selle geeni avaldumine neokorteksis kadus ilmselt meie ühistel esivanematel ja avaldus uuesti inimese päritolu liinis.
Uurijad leidsid ka teise geeni, ZP2, mis oli aktiivne ainult inimese väikeajus, mis oli üllatav, sest sama geeni seostati sellega, kuidas munarakk valib seemnerakku.
Meie ajud on kolm korda suuremad, neil on rohkem geene ja seetõttu suurem infotöötlemisvõime kui šimpansidel või ahvidel. Samal ajal on liikide vahel ka selged väikesed erinevused selles osas, kuidas rakud toimivad ja seoseid loovad.