Doktor Sõritsa selgitab: kuidas mõjutab istmesoojendus meeste viljakust?

Faktorite mõju eraldi võetuna võib olla ületähtsustatud ja neile peaks tähelepanu pöörama ainult juhul, kui on probleem viljakusega.

Naistel on munasarjad kõhuõõnes ja nende jaoks on oluline, et temperatuur oleks umbes 37 kraadi nagu inimese normaalne kehatemperatuur. Meestele sobilik temperatuur munandites on aga 34–36 kraadi. Sõidu ajal tõuseb temperatuur munandites ühe kraadi võrra. Kui mees kasutab istmesoojendust, tõuseb temperatuur veelgi. «Kui mees on terve, siis ei mõju selline lühiajaline soojendamine, kuum vann, istmesoojendus, saun, viljakusele kuidagi. Kui aga mehel on juba viljakusega probleeme, siis on temperatuur väga oluline,» rääkis viljakusravi arst Andrei Sõritsa.

Näiteks on Sõritsa sõnul tehtud uuringuid, mis kinnitavad, et šoti seeliku kandmine parandab spermatogeneesi, kuid on ka uuringuid, mis erinevust ei leidnud. «Oluline on märkida, et eri indiviididel on spermatogeneesi funktsioon erinev. Seda võib võrrelda nägemise või kuulmisega. Osal on see tugevam, osal nõrgem ja kaasasündinud funktsiooni toimimist on raske mõjutada,» rääkis Sõritsa. See, et osal meestel on spermatosoidide loomise funktsioon nõrgem, ei tähenda Sõritsa sõnul, et last saada ei ole võimalik. Vahe on näiteks ajas, mis kulub eostamisele. «Spermadoonorite puhul valime doonorid, kellega on võimalik last saada kiiresti, paari kuu jooksul. Mõnel võib kuluda selleks aasta,» rääkis Sõritsa. 

Ka aluspesu kandmine võib probleemide puhul rolli mängida. Laiem ja vabam puuvillane aluspesu on kasulikum ja magada võiks alasti. Kui mees on aga terve, siis ei ole see oluline. Kunstmaterjalid mõjuvad üldiselt halvasti termogeneesile ehk tekitavad ülekuumenemist ning võivad ka hormoone mõjutada. Teksaste kandmisel on sama efekt, sest riie on paks.

Oluliselt mõjub spermatogeneesile munandite laskumine enne sündi. Lastel, kel ei ole munandid laskunud õigel ajal ehk sünnihetkeks või on need toodud operatsiooniga alla, on probleeme spermatosoidide liikuvuse ja hulgaga ning võib juhtuda, et neid ei teki üldse.

On vaieldav, kas mähkmete kandmine kuidagi spermatogeneesile mõjub. Temperatuur tõuseb mähkmetes üks kuni kolm kraadi. Teaduslikult ei ole seda uuritud, sest mähkmeid kantakse vanuses, kus ei toimu spermatogeneesi, samuti on neid massiliselt kasutatud vähem kui 25 aastat.

Viljakuskliiniku juhi sõnul on meeste viljakus üleüldiselt langusseisus. «Spermatosoidide arv ei lange kliima soojenemise tõttu, vaid pigem seetõttu, et enam ei toimu looduslikku valikut. Kui vaadata saja aasta tagusesse aega, kui polnud nii palju ravimeid ja antibiootikume, siis looduslik valik toimus paremini. Kui olid kehvad spermatosoidid, siis rasestumine ei toimunud,» rääkis Sõritsa.

Ravitakse haigusi, eluiga tõuseb ja inimesed ei sünnita enam nii noorena. Naised saavad lapsi ka pärast 40. eluaastat ja mehed pärast 50.–70. eluaastat. «Igal juhul mõjutame sellega looduslikku valikut. Siia võib lisada veel kehavälise viljastamise, kus kasutatakse spermatosoide ja saadakse laps juhtudel, kus see looduslikult üldse võimalik ei oleks. See tähendab, et pärandame probleemid järgmisele põlvkonnale edasi,» sõnas Sõritsa.  See kõik koos elustiili ja keskkonnaga mõjutab spermatogeneesi.

Elustiili faktoritest mõjutab Sõritsa sõnul spermatogeneesi enim suitsetamine, stress ja ülekaalulisus, lisaks see, kui ei toimu regulaarset suguelu, aga ka suures koguses alkoholi joomine ja ravimite, näiteks vererõhurohu kasutamine. «Mõni Ameerika viljatuskliinik ei võta vastu suitsetavaid patsiente. Ka mina räägin seda oma patsientidele. Meie teeme omalt poolt kõik, et mees saaks lapse, kuid tema töötab suitsetamisega meile vastu,» rääkis Sõritsa.

Kui geneetika on tugev, siis mees võib kõike teha, kuid üksikutest näidetest ei saa järeldada, et elustiil ei mõjutaks mehe viljakust. «Tihti võetakse välja indiviidid, kel on väga tugev funktsioon ehk räägitakse kuidas naabrimees on terve elu suitsetanud ja tal on viis last. Ka mõni saja-aastane võib olla väga hea juuksekasvuga. Kuid kui võtame keskmise, siis keskmiselt on vähe, kes üldse nii kaua elavad, rääkimata sellest, et neil oleks head funktsioonid säilinud,» sõnas Sõritsa.