/nginx/o/2016/12/14/6169813t1hc7d6.jpg)
Kuna proteesikandjatel pole võltshammastega nii mugav toitu närida või kardavad nad neid lõhkuda, kipuvad nad seepärast vältima ka mitmeid tervislikke toite.
Uuring: proteesikandjaid ja hambutuid ähvardab toitainepuudus (1)
11. detsember 2017, 15:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londoni Ülikooli King’s kolledži teadlased leidsid, et lisaks proteesikandjatele kimbutab sama mure ka neid, kel hambaid suus lihtsalt vähe või pole need kõige tervemad, kirjutab Telegraph.
Proteesikandjaid iseloomustas see, et kuigi protees parandab iseenesest mälumisfunktsiooni, on nendega hammustuse jõud siiski väiksem kui tavahammastega. Seega et mitte oma hambaid lõhkuda, jätavad nii proteesikandjad kui ka lagunenud hammastega inimesed pigem söömata liha, pähklid ja puu- ja köögiviljad, mis ometi pakatavad vajalikest vitamiinidest ja mineraalidest.
«Kehva hambumusega inimesed söövad väiksema tõenäosusega kõva tekstuuriga toite – õuna, pirni, porgandit, pähkleid jm -, ka võib neil olla raskusi küpsetatud liha söömisel,» tõi dr Wael Sabbah King’s kolledži hambaarstiteaduse instituudist näite.
Teadlased uurisid nende tulemuste saamiseks ligi 1800 inimest, kelle keskmine vanus oli 62 eluaastat. Osalejad jaotati kolme gruppi – need, kel oli suus vähemalt 20 hammast; proteesikandjad vähema kui 20 oma hambaga; ilma proteesideta inimesed, kel suus vähem kui 20 hammast. Kõigil inimestel testiti nende lihasjõudu ja -nõrkust, mõõdeti kehamassiindeksit ning hinnati suuhügieeni nende toitumise põhjal.
Ilmnes, et vähema kui 20 hambaga inimesed (sh need, kes kunagi on proteese kandnud) tarbivad palju vähem toitainerikast toitu võrreldes toitumissoovitustega. Ka olid nende lihased-liigesed nõrgemad kui teistel gruppidel. Ka proteesikandjad polnud neist palju paremas seisus – mõlemal grupil oli kolmandiku võrra suurenenud tõenäosus lihasnõrkuse tekkimiseks ja viiendiku võrra suurem tõenäosus toitainepuuduse tekkeks.
Teadlased rõhutavad, et uuring tõestab suuhügieeni vajalikkust, mis muuhulgas ennetab nii hammaste lõhkumist kui ka toitainevaegust hilisemas tulevikus. Piisavas koguses toitaineid, vitamiine ja mineraalaineid on vajalikud selleks, et lisaks hammastele oleksid ka luud ja lihased tugevad ja terved.
«Üks olulisimad leide oli see, et hammaste seisukorra ja toitainepuuduse vahel on märkimisväärne seos isegi hoolimata sellest, kas inimene on proteesikandja või mitte,» lisas dr Sabbah. Seepärast peaks suuhügieeni eest hoolitsema ning mitmekesiselt toituma juba varases nooruses, et hiljem ei tekiks probleeme hammaste ega ka mitte luude haprusega.