/nginx/o/2017/12/12/7399851t1h6227.jpg)
Kolm Eesti naist selgitavad, miks nad loobusid laste rinnaga toitmisest.
Eesti emade lood: kas pean rinnaga toitma, kui ei taha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
36-aastane ühe lapse ema Paidest
Mina ei saanud imetada olude sunnil. Mul oli väga raske sünnitus. Viis päeva pärast sünnitamist jõudsin imetada ja siis haigestusin. Mul avastati verest platsenta tükk ja tehti kaks operatsiooni. Kui ma lõpuks haiglaravilt koju sain, ei olnud mul enam jaksu imetada ja piima ei tulnud.
Ma ei arva, et lapse rinnaga imetamata jätmine lapse-ema suhtele kuidagi mõju avaldas. Minu arvates oli sünnitamise protsess sideme loomisel palju tähtsam – kõik see pressimine on koostöö lapsega ja pärast ta enda kõhule asetamine.
Andsin lapsele piimasegu ja ta oli päris pontsakas kuni käima õppimiseni. Tervis oli tal korras.
43-aastane kahe lapse ema Tallinnast
Juba sünnitusmajas kästi pudelist lisatoitu andma hakata. Pulbripiimaga toitmisega paralleelselt jätkasin rinnaga toitmist, sest no, kuidas sa ikka annad alla. Lõpuks ometi võiks ju tolku olla, et oled terve elu pidanud rindu kaasas tassima!
Titt kakles tissiga kogu aeg, nagu tahtis ja samas ei tahtnud, järas nibud katki. Tegelikult oleks olnud stressivabam ainult pudeliga edasi minna, aga seda ma ütlen tagantjärele. Pool aastat pidasime vastu. Üldse oli igavene jama selle söömisega, pidime kogu aeg kaaluma. Kohutav aeg oli. Laps oli ka nahaallergik.
Tagantjärele usun, et tal oli rinnapiimatalumatus, st ta tahtis juua, aga see kas kõrvetas või oli mingil muul moel ebameeldiv. Sestap kakles.
Ja võib mõelda, et kas ta praegune valikuline toitumine on sellega seotud sellega. Ta kardab uusi toite, kuigi enam allergik pole. Aga pisikesena oksendas välja kõik, mis ei meeldinud või mis tundus ohtlik.
Kummaline on see, et järgmine laps, kellel tissiga mingeid probleeme polnud, on ka valiktoituja. Võib-olla olid temal titena lihtsalt teistsugused allergiad-talumatused.
Aga see on aspekt, mida arst ei oska aidata leida – lapse suutmatus tissist toituda võib olla seotud nt rinnapiimatalumatusega ja lihtsalt palju kergem oleks kõigile kohe pudel võtta.
35-aastane ühe lapse ema Tallinnast
Mul oli selline lugu, et vaatamata punnitamisele ei olnud piisavalt piima. Pudelit ei lubatud anda, imetamisnõustaja rangelt keelas.
Lüpsin kaheksa korda päevas, jamasin, jootsin last topsiga, ise hirmul, et uputan lapse ära. Keegi ei öelnud peaaegu neli kuud, et äkki annaks pudeliga. Lõpuks lastehaigla neuroloog – kui seal kontrollis olime – vaatas seda pulli veidi ja siis ütles need sõnad. Võtsin tänuga vastu ja andsin pudeli. Kuus kuud vedas midagigi välja lõpuks juurde anda. Aga reaalselt sai kahjustada minu suhe lapsega...
Nüüd tagantjärele targana mõtlen, et see ralli polnud seda väärt, et lapse esimesed elukuud suhtlesin pigem oma tisside kui lapsega.
Ämmaemand: last imetades saab naine panustada ka iseenda tervisesse
/nginx/o/2017/12/12/7399847t1hd1ff.jpg)
Eesti Ämmaemandate Ühingu asepresidendi ja ämmaemanda Irena Bartelsi sõnul alustab 98 protsenti Eestis sünnitanud naistest rinnaga toitmist, kuid rinnaga toidetud laste osakaal väheneb proportsionaalselt lapse vanuse suurenedes. Põhjused, miks naised oma lapsi ei imeta võib Bartelsi arvates olla mitmesuguseid.
Ta rääkis, et ollakse arvamusel, et piimasegud on rinnapiimast toitvamad ning aitavad lastel rahulikumalt ja pikemalt magada. Lisaks ütles ta, et kui laps on pidevalt rinnal, jääb emadel enda jaoks liiga vähe aega.
Rinnapiim või piimasegu?
Imetamist võrdleb ämmaemand Bartels «elu vundamendi» loomisega, sest see on panustamine lapse ja ema tervisesse. «Rinnapiima koostis ei ole võrreldav piimaseguga,» ütles ta ja selgitas, et rinnapiim sisaldab üle 200 koostisaine, muu hulgas kaitsekehi, pikaahelalisi rasvhappeid ja liigiomaseid hormoone.
Imetamine on tema sõnul väga oluline protsess, mis pole samavõrdne joomisega lutipudelist. «Kui naisel puuduvad nii füsioloogilised kui ka sotsiokultuurilised takistused oma last rinnaga toita ja ta ikkagi last rinnapiimaga ei imeta, ei ole ta järelikult teadlik imetamise kasulikkusest,» märkis Bartels.
Lapse imetamine loob ämmaemanda kinnitusel ema ja lapse vahelise kiindumussuhte, füüsiline lähedus toetab lapse kasvu ja emotsionaalset arengut ning paneb aluse lapse turvatundele.
Imetamisest loobumine suurendab haigusriske
Bartels rääkis, et lapsed, kes rinda ei saa, haigestuvad sagedamini lapseea infektsioonidesse ja kõhulahtisusse, on enam ohustatud ülekaalulisusest, lapseea suhkruhaigusest ning hilisemas elus teistest kroonilistest haigustest.
«Lisaks saab naine last imetades panustada iseenda tervisesse, näiteks väheneb haigestumine südame- ja veresoonkonna ja teistesse kroonilistesse haigustesse,» lausus Bartels. Samuti on neil väiksem rinna- ja munasarja pahaloomuliste kasvajate esinemissagedus.
Ta nentis, et lapse tervisele on rinnaga imetamine vastunäidustatud väheste haiguste korral, milleks on ema ohtlik nakkushaigus HIV või aids või aktiivne tuberkuloos, samuti ema narkosõltuvus või vajadus kasutada rinnapiima imenduvaid ravimeid, nagu vähiravimit, liitiumi, ergotamiini, metrotreksaati, rahustit või uinutit, ja lapsel harvaesinev ainevahetushaigus galaktoseemia.