/nginx/o/2017/12/19/7420191t1h27c2.jpg)
Nahapunetus, rasused ketud ja sügelus võivad põhjustada nii kosmeetilisi kui psühholoogilisi probleeme. Dermatiiti välja ravida ei saa, kuid kontrolli all hoidmine parandab elukvaliteeti märgatavalt.
Sage nahahaigus, mida ei tasu tähelepanuta jätta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seborroiline dermatiit (SD) on punetuse, rasuste kettude ja sügelusega kulgev naha põletikuline haigus. SD on sage, esinedes 3–5 protsendil elanikkonnast, kuid dermatiidi leebeim vorm kõõm esineb 15–20 protsendil, osadel andmetel isegi 50 protsendil inimestest. Gneissi esineb umbes 40 protsendil imikutest.
Dermatiit võib esineda 2–12 kuu vanuses (gneiss ehk titekõõm) ning teine laine algab hilisteisme- või noores täiskasvanueas. Külmas ja kuivas kliimas on lööve harilikult tugevam, samuti ägeneb haigus seoses õhuniiskuse muutumise ja aastaaegade vaheldumisega, stressirohketel perioodidel ja ebapiisava une tagajärjel ning seda võib vallandada trauma, näiteks kratsimine.
Ravi tuleks alustada käsimüügis olevatest vahenditest
Juustega peanaha SD ravi peaks alustama käsimüügis olevatest vahenditest. Tsinki või tõrva sisaldavaid šampoone saab tavalistest kauplustest. Järgmine samm on seenevastaseid ravimeid sisaldavad šampoonid, mis on käsimüügis. Võib ka vaheldumisi kasutada erinevaid toimeaineid sisaldavaid šampoone. Šampooni tuleks peas hoida vähemalt viis minutit, et oleks tagatud peanaha piisav kokkupuude ravimiga. Kratsimist peaks vältima, sest sügamisega kaasnev trauma ägestab omakorda löövet. Juukselaki või muude juuksevõiete kasutamisest tuleks loobuda.
Šampooni võib kasutada ka kehal
Kehatüve ja habeme haaratuse korral võib ravišampooni kasutada dušigeeli asemel. Pärast naha sissevahutamist tuleks šampooni peal hoida 3–5 minutit, et see saaks toimida. Selliselt kasutatavad šampoonid võivad kõrvaltoimena tekitada põletikku nahavoltides või näopiirkonnas.
Imikute gneissi ravitakse niisutajatega, mis aitavad kettusid vabastada (nt oliiviõli, mineraalõlid, beebiõli). Seejärel saab ketud eemaldada käterätiga või imikute juusteharjaga pühkides. Seborroilise blefariidi ehk lau- ja lauservapõletiku korral on esikohal hügieen. Ripsmejoont tuleks puhastada vatitiku abil pisaravaba beebišampooni peale kandes. Ketokonasooli kasutamine selles õrnas piirkonnas on vastuoluline.
Vältima peaks löövet vallandavaid tegureid: emotsionaalne stress, unepuudus, tarbetu ekspositsioon külmale. Võimalusel viibida päikesevalguse käes.