Diabeet avaldab silmade tervisele laastavat mõju

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: panthermedia.net / Volodymyr Melnyk / scanpix

Diabeeti peetakse üheks peamiseks pimedaks jäämise põhjuseks täiskasvanutel. Vähem on teada, et kontrollimata diabeet võib mõjutada kõiki silmakudesid.

Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppejõud-õpetaja Cintia Räppo kirjutab ajakirjas Apteeker, et iga tervishoiutöötaja peaks tähelepanu pöörama kõigile diabeetilise patsiendi silma muutustele, et vajadusel kiiresti alustada raviga. Ka tuleb diabeetikul endal regulaarselt silmaarsti juures käia.

Laud ja ripsmed

Diabeetikud on vastuvõtlikud infektsioonidele: neil on keskmisest suurem risk lauserva põletiku ehk blefariidi tekkeks. Arvatakse, et korduvad odraivad ja blefariit võivad olla esimesed märgid diabeedist.

Blefariidi puhul on lauservad punetavad, ketendavad ja/või haavandilised. Selle raviks võib teha sooja kompressi, lauservasid puhastada näiteks lastešampooniga ja masseerida suunaga ülevalt alla ripsmete poole. Vastavalt silmaarsti ettekirjutusele kasutatakse ka kunstpisaraid, silmasalve ja antibiootilisi silmatilkasid. Odraiva esmaseks raviks võib soovitada kuiva, sooja kompressi ja laumassaaži.

Kuiv silm

Diabeetikutel esineb sageli kuiva silma sündroom, sest nende glükoositase pisaravedelikus on võrreldes terve inimesega mitmeid kordi kõrgem. Tulenevalt pisaravedeliku muutunud keemilisest koostisest on pisarakiht ebastabiilne ja selle kaitsevõime langenud. Mida kõrgem on glükoositase veres, seda suurem on oht kuiva silma tekkeks.

Diabeetikutel on vähenenud sarvkesta tundlikkus, mis avaldab negatiivset mõju pilgutusrefleksile ja seetõttu on silmapind vähem niisutatud. Kuiva silma puhul võib soovitada kunstpisaratilku. Inimene peab mõistma, et tegemist on kroonilise probleemiga ja kunstpisaraid tuleb kasutada pidevalt. Sarvkesta tundlikkuse languse tõttu ei tunne aga ta ebamugavust ja unustab kunstpisarate järjepideva kasutamise. Kuiva silma sündroom võib põhjustada ajutist nägemisvõime langust ja muutlikku nägemist, ka seda saab parandada kunstpisarate abiga. 

Sarvkest

Sarvkesta kahjustus on diabeetikutel tihti esinev silmakomplikatsioon. Diabeetikutel on suurem risk haigestuda erinevatesse sarvkesta põletikesse ja need kulgevad raskemini. Neil esineb rohkem infektsioosseid haavandeid ja haavad paranevad aeglasemalt. Sarvkesta põletiku kahtluse korral tuleks haige suunata silmaarsti vastuvõtule. Kaebusteks on tugev valu, valguskartus, pisaravool ja punetus. 

Vikerkest

Diabeedi kõige tõsisem vikerkesta muutus on uudisveresoonte teke (ruberoos). Neovaskularisatsiooni on enamasti märgata pupilli ääres, aga kaugele arenenud haiguse puhul haarab see kogu iirise pinna kuni eeskambrinurgani. Neovaasad trabekulaarvõrgustikus viivad neovaskulaarse glaukoomi tekkeni. Diabeetilise silma iirise epiteel võib depigmenteeruda, vabanenud pigment ladestub sarvkesta endoteelile ja eeskambrinurka. Pigmendi deposiidid eeskambrinurgas rikuvad normaalset silmasisese vesivedeliku tsirkulatsiooni, mis võib omakorda tõsta silmarõhku. Seetõttu peaks diabeedihaige regulaarselt mõõtma silmarõhku ja laskma uurida silma eeskambrinurka. 

Silmarõhku saab mõõta nii optometristi kui silmaarsti juures, eeskambrinurga uuringuid teeb silmaarst. Iirise muutuseid leidub 7–60 protsendi diabeedihaige silmades. Glaukoomi puhul on silmarõhk kõrge ja see avaldab rõhku nägemisnärvile silmapõhjas. Selle tagajärjel kaotab inimene järk-järgult nägemise perifeersest vaateväljast. 

Nägemislangust äärealadel ei pruugi haige ise märgata. Pigem tajub ta seda kui udust ja pimestavat nägemist. Inimene kurdab valguse vähesuse üle ja vajab seda eriti lugemisel. Lisaks võib olla kaebusi asjade nägemisel külgedelt. Silm on valguskartlik, võib esineda peavalu, silmavalu ja surumistunnet.

Glaukoomi riskifaktoriteks on ka pärilikkus ja kõrge vanus. Sekundaarse avatud nurgaga glaukoomi puhul on muutused nägemisnärvis. Nägemine kaob tasahilju, aga jäädavalt vaatevälja äärealadelt. Kaebuste puudumisel võib haiguse avastamine viibida. Vähemagi kahtluse korral tuleks suunata patsient silmaarsti poole.

Ägeda kinnise nurgaga glaukoomihoo puhul võib silm valutada väga intensiivselt. Pea valutab ja ajab iiveldama. Silm on punane ja valguskartlik. Sel juhul tuleks kohe pöörduda silmaarsti poole või minna esmaabisse. 

Loe pikemalt Apteekrist

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles