Riik aitab rajada tervisekeskused seni katmata piirkondadesse

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veerenni tervisekeskus.
Veerenni tervisekeskus. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile tervisekeskuste investeeringutoetuse tingimuste eelnõu, mille teises taotlusvoorus on kavas toetada keskuste rajamist seni katmata piirkondadesse ning maakondliku keskuse rajamist Viljandisse.

Ministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse sõnas, et kogu Eesti kaetusega saab praegugi rahul olla, sest algselt planeeritud 35 tervisekeskuse asemel on rajamisel juba 55 kaasaegset keskust. Samas tõdes ta, et mõnes piirkonnas jäi keskuse rajamise projekt katki, kuna proovikiviks sai osaliste koostöövalmidus või oli nõuetele vastav taristu juba olemas.

«Teise taotlusvooru plaanimegi avada seni veel katmata jäänud tõmbekeskustesse esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks. Lihtsustame ka taotluste esitamise ja menetlemise korda, et vähendada bürokraatiat taotlejate jaoks,» lisas ta.

Teine taotlusvoor avatakse tervisekeskuste rajamiseks Võrru, Jõgevale ja Kärdlasse, Harju maakonnas Loole, Keilasse ja Maardusse, Lääne-Viru maakonnas Vinni ja Kundasse, Pärnu maakonnas Vändrasse, Sinti või Paikusele ja Kilingi-Nõmmele ning Saare maakonnas Orissaarde.

Veel on kavas toetada ühe esmatasandi tervishoiuga võrgustunud üldhaigla ehk maakondliku tervisekeskuse ehitamist Viljandisse, kus sotsiaalministeerium ja riigile kuuluv Viljandi Haigla viivad läbi paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise pilootprojekti. 

Jesse selgitas, et maakondliku tervisekeskuse rajamisega soovitakse parandada koostööd erineva tasandi tervishoiutöötajate (pere- ja eriarstid, haigla) ning sotsiaalhoolekande vahel.

«Oleme Viljandi haiglas astunud esimesed sammud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste lõimimiseks, et tagada inimestele järjepidev raviprotsess ning neid haigusega toimetulekul senisest paremini toetada,» ütles ta. 

Lisaks on eelnõus ette nähtud võimalus põhjendatud juhtudel suurendada esimeses taotlusvoorus määratud toetust. Põhjendatud juhuks loetakse nimistuga perearsti lisandumist investeeringute kavaga kinnitatud esmatasandi tervisekeskusesse, mis ei asu Tallinna piirkondlikus tõmbekeskuses.

Tervisekeskuste rajamise esimeses voorus oli meetme tegevuste eelarve ligi 85,1 miljonit eurot. Toetuse rahuldamise otsuse sai 55 projekti 43 piirkondlikust tõmbekeskusest, kogumaksumusega 57,2 miljonit eurot. Teiseks taotlusvooruks on ette nähtud kokku 27,9 miljonit eurot, voor kuulutatakse välja 2018. veebruaris.

Uutes esmatasandi tervisekeskustes hakkavad perearsti ja -õe kõrval tööle füsioterapeut, koduõde ja ämmaemand ning sõltuvalt kohapealsetest vajadustest ka teised spetsialistid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles