Pisikukartjast ekspert avaldab toidud, mida ta iial ei sööks

PM Tervis
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõhugripp ajab iiveldama. Pilt on illustratiivne.
Kõhugripp ajab iiveldama. Pilt on illustratiivne. Foto: Panther Media/Scanpix

Advokaat Bill Marler, kes on mitukümmend aastat tegelenud toidumürgitusega seotud kohtujuhtumitega, avaldab toiduained ja joogid, mida tarbides on oht nakatuda mõnda haigusesse.

Pikaaegne kogemus toidumürgituse juhtumitega on Marleri teatud toitude osas üsna ära hirmutanud, vahendab Business Insider. Järgnevaid toiduaineid ei võta mees suu sissegi ning soovitab teistelgi neid vältida.

Tarbevesi. Silicon Valley hipsterite hulgas levib viimasel ajal trend juua vett, mida pole kuidagimoodi filtreeritud ega töödeldud. Teisisõnu peaks selles alles olema kõik mineraalained, mis muidu filtreerimisel kaovad, aga ka mikroorganismid. Tarbevee alla kuuluvad näiteks vihma-, järve- ja allikavesi. Marler hoiatab, et keegi ei tea, kas selline vesi on kokku puutunud näiteks reostuse, prügi, looma või inimese väljaheidetega. Puhastamata tarbevett juues võib tema sõnul ohtliku nakkuse saada ja haiglasse sattuda.

Küpsetamata jahu(segud). Küpsetamisel meeldib paljudele, eriti lastele, toorest tainast mekkida. Kuigi hoiatatakse, et ohtlik on taina sees sisalduv toores muna, ei tea paljud, et kolibakterit võib levitada ka jahu või jahusegud ning Marleri kogemuse põhjal pole see sugugi harvaesinev nähtus. Seega peaks pärast taina sõtkumist kindlasti hoolikalt käsi pesema. Valmis küpsetis seevastu endast ohtu ei kujuta.

Austrid. Advokaadi hinnangul on enim toidumürgituse juhtumeid seotud mereandidega, viimastel aastatel eriti austritega. Põhjuseks peab ta globaalset soojenemist, mis puudutab ka veekogusid. Mida soojem on vesi, seda enam võimaldab see mikroobidel levida ja elus püsida. See tipnebki sellega, et inimesed söövad neid tooreste austritega lihtsalt sisse ja saavad toidumürgituse.

Valmis lõigutud ning pakitud puu- ja köögiviljad. Marler leiab, et mida enam inimesi neid lõikamisel ja pakkimisel käitleb, seda suurem on risk värskete viljade saastumiseks. Tema sõnul ei tasu usaldada ka pakendatud salatisegusid, vaid neidki on parem ise kodus veel üle pesta.

Idandid. Hiljuti on sagenenud ka bakteripuhangud idanditel, kõige tõenäolisem on seal salmonella- ja kolibakteri levik.

Toores liha. Marleri hinnangul vajab enamik lihatooteid töötlemist vähemalt 160 kraadi juures, et hävitada kõik seal pesitsevad ning nakkusi põhjustavad bakterid. Pooltoorest liha ta suu sisse ei võtaks.

Toores muna. Neis võib peituda vana hea salmonella. Advokaat tõdeb, et kuigi munadest toidumürgituse saamise risk on märksa väiksem kui aastakümneid tagasi, soovitab ta siiski pigem karta kui kahetseda.

Toorpiim ja -mahlad. Pastöriseerimata piima ja mahla tarvitamist võib pidada trendiks, sest väidetakse, et kuumutamine kahandab nende toiteväärtust. Marler selgitas, et kuumutamine pole kahjulik, kuid kui see vahele jätta, tekib jällegi risk bakterite ja viiruste levikuks, mida pole mõtet oma tervisele võtta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles