L, 24.10.2020

Kosmosereisi mõjud: mida teeb astronautide kehale pikk kaaluta olek?

Jaapani astronaut Norishige Kanai koos rahvusvahelise kosmosejaama ekspeditsiooni meeskonnaga ärasaatmistseremoonial 17. detsembril.

FOTO: Reuters / Scanpix

Keha pole harjunud gravitatsioonivabas keskkonnas viibima, mistõttu tekib kosmosereisi algul segadus vedelike jaotumisega kehas ning selgroog pikeneb. 

Jaapani astronaut Norishige Kanai teatas esmaspäeval Twitteris, et peale kolme nädalat kosmoses oli ta kasvanud peaaegu kolm sentimeetrit. Uudisteportaal Fox News kirjutab, kuidas kosmosereis võib inimkeha mõjutada. 

Kasv tõuseb

Astronaudid võivad kasvada kuni kolm protsenti oma pikkusest. Lülisammast ümbritsevad skeletilihased, milliste toonus langeb kaaluta olekus rohkem kui 3 protsenti ja seetõttu muutub vahekiudkõhrede kõrgus. Seetõttu selgroog lõdvestub ja avaneb ning keha võib venida üle seitsme sentimeetri. Suurem osa kasvust toimub kohe, kui kosmoseaparaat orbiidile läheb. Astronaudid tunnevad järkjärgulist muutust, kuid selgroo pikenemine peatub viimaks. Maale naastes taastub nende algne kasv kümne päeva jooksul.

Pundunud nägu

Astronaudid võivad kosmosereisi algul ennast täiesti tervena tunda, kuid see tunne ei jää kestma. Algul tunnevad nad nagu oleks külmetunud ning nende nägu läheb paiste. See tuleb vedeliku ümberkandumisest kehas. Nõrga gravitatsiooniga keskkonnas jaguneb vedelik kehas ühtlaselt. Keha tunneb seda muutust vererõhu suurenemisena. Seejärel väljutab keha enda jaoks liigsed vedelikud läbi neerude. Kui vedelik on välja uhutud, kohanevad astronaudid uue vedelikujaotusega ning näevad välja ja tunnevad ennast jälle normaalsena.

Luumass väheneb

Tavaliselt kaotavad inimesed pika kestvusega kosmosereisidel luu- ja lihasmassi. Mitmeid kuid kosmosejaamas Mir veetnud astronautidega tehtud uuring näitas, et nad kaotasid ühe kuni kaks protsenti oma luumassist kuus. Tõenäoliselt põhjustab seda kaaluta olek. Luud ei pea enam Maa gravitatsioonile vastu pidama, et liikumist ja rühti toetada.

Nägemine muutub

Rohkem kui pooled Ameerika astronautidest on pikaajaliste lendude ajal ja nende möödudes tundnud muutusi nägemises. NASA teadlased usuvad, et see tuleb suurenenud rõhust ajus, mis surub silma tagumist osa ja muudab selle kuju. 2015. aastal hakkasid NASA ja Vene kosmoseagentuuri Roscosmos teadlased koos uurima neid mõjusid nägemisele ja silmastruktuurile ning loodavad oma tulemused avaldada veebruaris.

Uni on häiritud

Unepuudus on tavaline kosmoserändurite kaebus. Keskmiselt magavad astronaudid kosmoses kuus tundi ööpäevas. Unehäireid mõjutavad muutused keha bioloogilises kellas ja ööpäevarütmis. Samuti asjaolu, et Maa orbiidil tiireldes kogevad astronaudid päikesetõusu või -loojangut iga 45 minuti tagant.