Gripp on tõsine haigus ja selle põdemisel võivad olla karmid tagajärjed - nii nõudiski see haigus veel ühe raskete kaasuvate haigustega vanemaealise patsiendi elu.
Gripp kustutas veel ühe Eesti inimese eluküünla
Praeguseks on gripi ja raskete kaasuvate haiguste mõju tõttu surnud kolm vanemaealist, ükski ei olnud vaktsineeritud, kirjutab terviseamet oma kodulehel. Intensiivravi on gripi tõttu vajanud kokku kuus inimest vanuses 47 – 82 eluaastat, neist viis inimest kuulusid riskirühmadesse.
Eelmisel nädalal pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3825 haigestunut, neist 43 protsenti olid lapsed. Kui arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 22 protsenti, siis grippi haigestunute osa nende hulgas kolmekordistus.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on tõusnud muude viiruste seas 59 protsendini. RS-viiruseid on ringlevate viiruste hulgas veidi üle 24 protsendi.
Muutused on toimunud ka ringlevate gripiviiruste hulgas, kus seni domineerinud B gripiviiruse osakaal on hakanud pisut langema ja A gripiviiruse osakaal tõusma. Amet toonitas, et kuna A-gripiviirus on suurema levikupotentsiaaliga, võib oodata lähinädalatel haigestumiste olulist kasvu.
Praegu domineerivad kolm gripiviirust: B gripiviirus, A gripiviirus alatüüp A(H1N1)pdm09 ning A gripiviirus alatüüp H3N2.
Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Põlva-, Tartu-, Lääne- ja Virumaal ning Tallinnas. Grippi haigestumise intensiivsust hinnatakse jätkuvalt madalaks ning gripilevikut piiratuks.
Kõige tõhusam viis gripist hoidumiseks on õigeaegne vaktsineerimine.
Kui sa ei ole vaktsineeritud, siis järgi lihtsaid reegleid:
- Hoia haigega vahet
- Aevastades ja köhides kata suu
- Pese tihti käsi
- Haigena püsi kodus