Õnnetunne tipneb kaheksakümnendatel eluaastatel

Eger Ninn
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste hinnangul on inimesed seda õnnelikumad, mida vanemaks nad saavad.
Teadlaste hinnangul on inimesed seda õnnelikumad, mida vanemaks nad saavad. Foto: SCANPIX

Vastavalt teadlaste hinnangule on inimesed seda õnnelikumad, mida vanemaks nad saavad ning meie parimad aastad saabuvad alles 70ndate eluaastate lõpus ja kaheksakümnendatel.


Traditsiooniliste teadmiste järgi on noorus inimese elu parim aeg, kusjuures omamoodi verstapostiks on 40. eluaasta, mis tähendab, et «oleme ületanud mäetipu ja hakkame tasapisi allapoole suunduma». Siiski näitavad teadlased, et rahulolu eluga ja optimism kasvavad aastatega ning tipnevad alles kaheksakümnendatel eluaastatel, vahendasid ERRi teadusuudised 341 000 inimese andmetel põhinevat uuringut, mis avaldati ajakirjas American National Acadamy of Science`s.

Vanaduse muudavad kardetust palju nauditavamaks just keskeaga kaasneva vastutuse vähenemine, küpsus, võime keskenduda meeldivatele asjadele ning oskus olla oma ajakasutuse osas selektiivsem.

Londoni Ülikooli Kolledži bioloogiaprofessori väitel on enamik teismelisi ja kahekümneaastaseid noori keskmiselt õnnelikud, kuni varase keskeani väheneb see tunne ning kuskil neljakümnendate eluaastate keskpaigast muutuvad inimesed üldjoontes rõõmsameelsemaks ja optimistlikumaks, olles õnnelikemad kaheksakümnendatel eluaastatel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles