Mullu kaevati arstide töö üle tavapärasest rohkem

Eelneval viiel aastal jäi aastane kaebuste arv 130–140 vahele. «Tõepoolest, mullu kaebuste arv tõusis, kuid meditsiinilist vajakajäämist täheldasime 27 juhtumi puhul,» sõnas Väli, lisades, et tulemus on varasemaga väga sarnane. Tavaliselt ongi aastas 20 – 30 juhtu, kus tuvastatakse arsti töös vigu.

Ekspertkomisjon on mõeldud patsientidele, kes on sattunud arstiga konflikti või kes tunnevad, et raviteenus ei ole neid rahuldanud. Nii on ka kaebuste teemadering aastast aastasse korduv: üks peamisi rahulolematuse põhjuseid on esmatasandi arstiabi tase, teine probleem on aga EMO-s veedetud aeg, sest inimesed ei saa aru, miks nad nii kaua oma järjekorda ootama peavad.

«Kolmas oluline teema saab alguse sellest, et kõik tahaksid, et neid ja lähedasi ravitakse Tartu Ülikooli kliinikumis või Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Kui aga kroonilised haiged või järelravi vajavad patsiendid saadetakse väiksemasse haiglasse, on nad ise ja ka lähedased rahulolematud,» rääkis dr Väli. Samuti tulevad palju kaebused patsiendi ja arsti suhtlemisprobleemidest.

18-liikmeline komisjon lähtub oma töös objektiivsetest tõenditest, selgitustest ning eksperdi arvamusest. «Me ei vastanda arsti ja patsienti ega tuvasta, kes kellele mida ütles või lubas. Küll saame esitatud tõendite ja selgituste põhjal arvamuse kujundada,» tõdes dr Väli. Patsiendi kasuks tehtud otsuse abil saab inimene haiglalt kompensatsiooni küsida. Samuti edastab komisjon soovitusi ja ettepanekuid, mida haiglad on sageli ka arvestanud. Kui patsient otsusega rahule ei jää, võib ta edasi pöörduda kohtusse.

Kuula saadet «Patsiendiminutid» SIIT.