Tarbi targalt: õpi vältima toidus peituvat liigset suhkrut ja soola

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toidupakendilt võib vaadata täpset toidus sisalduva soola ja suhkru kogust.
Toidupakendilt võib vaadata täpset toidus sisalduva soola ja suhkru kogust. Foto: General/Credit:Topham Picturepoint

Ükski toit ega toitaine ei ole üksikuna kasulik või kahjulik. Pidev liigne sool ja suhkur toidus võivad aga juba terviseprobleeme ja ülekaalu põhjustada. 

Tervislik või ebatervislik saab olla inimese toiduvalik tervikuna. Suur samm teadlikuma elustiili poole on toidu koostise jälgimine. Selleks tuleb aga teada, kui palju soola või suhkrut ühe või teise toote tarbimisest saadakse. 

Toidupakenditel oleva kohustusliku toitumisalase teabe alusel saab teha järeldusi, kui palju soola või suhkruid konkreetne toiduaine sisaldab. 

Looduslikud ja lisatud suhkrud märgitakse koos

Lisaks saab suhkrud jagada tinglikult kaheks – looduslikult esinevateks (nt sahharoos, glükoos, fruktoos õunas, laktoos piimas jm) ja lisatud suhkruteks (nt sahharoos õunamoosis, mis lisatud õunas endas sisalduvatele suhkrutele lisaks). Viimaste puhul on tegu suhkrutega, mis on lisatud tootele selle valmistamise käigus. Toidupakendile peab märkima aga selles sisalduvate suhkrute üldkoguse ning lisatud suhkruid eraldi koguseliselt välja ei tooda. «Seega peetakse õunakoogi pakendil suhkrute all silmas nii seal sisalduvates õuntes looduslikult olevaid suhkruid kui ka koogi valmistamisel lisatud suhkruid,» märgib Tagli Pitsi. 

Siiski võib lisatud suhkrute umbkaudsele kogusele viidata toidu koostisosade loetelu, kus esitatakse kõik koostisosad koguselise sisalduse poolest kahanevas järjekorras. Seega, mida eespool on seal suhkur, seda rohkem seda tootesse lisatud on.

«Suhkruid kartma ei pea, kuid suurte lisatud suhkrute kogustega töödeldud tooteid võiks tarbida võimalikult harva,» manitseb Pitsi. «Seda enam, et tihti lisatakse täiendavat suhkrut vaid magustamise eesmärgil ning meie poelettidel leidub ka selliseid tooteid, kus suhkur on koostisosade loetelus lausa esimesel kohal.»

Soolal ja soolal on vahe

Kuna liigne soola tarbimine on tervisele kahjulik, siis tasub ka selle tarvitamisega olla tähelepanelik. Sool ehk naatriumkloriid (NaCl) koosneb 40 protsenti naatriumist ja 60 protsenti kloorist. Tagli Pitsi selgitab, et kuigi väike kogus naatriumi on organismile väga vajalik, tuleneb soola kahjulik toime just naatriumi liigtarbimisest, sest reeglina saadakse seda soovituslikust oluliselt rohkem ning paljude inimeste puhul saab päevanorm tihti ületatud.

Poeletid on täis paljusid erinevaid soolarikkaid toite, mistõttu tasuks hoolega jälgida nendes sisalduvat soolakogust. Ka siin kehtib suhkrute puhul selgitatud loogika: kui sool on välja toodud vaid toote toitumisalase teabe tabelis, siis selle sisaldus tuleneb ainult loodusliku naatriumi olemasolust ning täiendavat soola lisatud ei ole.

Kui sool on aga ära mainitud ka koostisosade loetelus, siis on pakendil esitatud soolakogus lisatud soola ja koostisosades sisalduva naatriumi põhjal arvutatud soola summa.

Mõnevõrra on soolasisalduse mõistmist tarbijate jaoks lihatoodete puhul ka lihtsustatud. «Kui lihale (v.a hakkliha) on lisatud soola, siis peab see kajastuma ka toote nimetuses (nt õrnsoolatud broilerifilee). Hakkliha nimetuses ei pea viide soola lisamisele aga kajastuma, kui seda on lisatud alla 1 protsent,» kommenteerib Tervise Arengu Instituudi ekspert ning kinnitab, et seetõttu on alati tervislikum valida poeletilt just töötlemata liha, mille valmistamisel saab lisatava soola kogust ise kontrollida või seda üldse vältida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles