/nginx/o/2018/02/02/7536551t1h977d.jpg)
Meditsiinigeneetika on tulevik ja geenitestid igapäevameditsiini lahutamatu osa, kinnitas Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse arst ja Geenivaramu teadlane Neeme Tõnisson tänases Kuku raadio saates «Patsiendiminutid».
Arst ja teadlane Neeme Tõnisson: geenide uurimine on tulevikumeditsiini lahtumatu osa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Euroopas, USAs kui ka Hiinas plaanitakse suurte biopankade loomist. Ka Eestis on eraldatud raha 100 000 geenidoonori kogumiseks. «Tänu biopankadele on ettevaatavate uuringute tegemine oluliselt lihtsam,» rääkis Tõnisson. Tema sõnul on geeniuuringutes tekkimas uus suund – kui varem uuriti geene ühe kaupa, siis tehnoloogia on niivõrd palju arenenud, et samaaegselt saab vaadelda sadu geene.
Seetõttu võib ette tulla ka juhuleide – näiteks uuriti ühte haigust, kuid geenid andsid signaali ka teisest võimalikust probleemist. Geenitestid on tema sõnul üsna täpsed. «Kui teame uuritava haiguse geneetilist olemust, on eksimisvõimalus väike,» kinnitas Tõnisson.
Maailma kuulsaim geenitesti põhjal elu muutnud naine on kahtlemata näitleja Angelina Jolie, kes lasi rinnavähi tõenäosuse tõttu mõlemad oma rinnad eemaldada. «Iga inimese käitumine sõltub haiguse riskist, kuid olen kuulnud, et rindade eemaldamine on naiste seas järjest aktsepteeritavam võimalus, kuna see võib vähi riski kuni kümme korda vähendada,» selgitas Tõnisson. Muidugi on ka teisi ennetusmeetmeid, näiteks pidev kontroll, lisas ta.
Kui inimene meditsiinigeneetika nõustamisele läheb, uuritakse tema tausta, kuid kogu suguvõsa kohale minema ei pea. «Baasnõustamise ajal uurime perekonnas esinenud haigusi, sest näiteks võivad munasarja- või rinnavähi geenid kanduda ka isa liini pidi. Kuid pereliikmeid kutsume nõustamisele siis, kui selleks on tõesti vajadus,» selgitas Tõnisson tööprotsessi. Meditsiinigeneetiku juurde saab suunata iga perearst, Tallinnas võetakse vastu Tõnismäe polikliinikus ja Tartus Ülikooli kliinikumis.
Järjest tõhusam on ka loote geneetiline uurimine, kuid nagu Tõnisson rõhutas, ükski test ei ole ilmeksimatu ning parima tulemuse saab mitme erineva uuringu koostöös. Samuti ei alahinda ta apteekides müüdavaid geeniteste, kuigi tõdeb, et nende tõenduspõhisus on kindlasti klass madalamal kui Geenivaramus tehtavatel testidel. «Samas ei ole ma kodus tehtavate testide vastu, sest inimesed peavadki harjuma mõttega, et geenitest on igapäevase meditsiini osa,» sõnas ta.
Kuula saadet SIIT.