/nginx/o/2017/08/08/6972929t1h3ff9.jpg)
Migreeni esinemine poistel ja tüdrukutel on võrdne kuni puberteedieani, kuid alates puberteedieast esineb seda tüdrukutel kaks korda sagedamini kui poistel, kirjutab lasteneuroloog Anu Sööt Med24 portaalis.
Migreen tabab tüdrukuid sagedamini kui poisse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peavalud ei ole väga sagedased eelkooliealistel lastel, kuid sagenevad koolieas ning saavutavad teismeeas täiskasvanutega võrdse taseme. Peavalu sagenemise põhjusteks võib olla vanus, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed tegurid.
Alla kolmeaastaste laste peavalu leviku kohta tõepärased andmed puuduvad. Neil tuntakse valu ära käitumise muutuste alusel, milleks on sageli toidust keeldumine, nutmine, tujutus, halb uni. Need sümptomid on aga mittespetsiifilised. Selliste sümptomite korduval esinemisel tuleks mõelda peavaludele ja ka neid ravida, sõltumata lapse vanusest.
Hiljutised uuringud on näidanud, et migreeni sagedus lastel on tõusutendentsiga. Uutes uuringutes on leitud peavalude esinemise erinevusi sõltuvalt lapse vanusest ja soost. Alates puberteedieast esineb migreeni tüdrukutel kaks korda sagedamini kui poistel. Ühes kuus esineb rohkem peavaluhooge tüdrukutel. Puberteedieas, eriti tütarlastel, kaasuvad sageli paanikahood. Lapseeas esineb migreeni korral rohkem iiveldust ja oksendamist kui täiskasvanueas.
Laste migreenil on võrreldes täiskasvanutega teatud iseärasused. Hoo kestus võib olla lühem, alates ühest tunnist. Tihti lokaliseerub valu pea mõlemale poolele otsmiku või oimu piirkonda. Valu kuklapiirkonnas, mida täiskasvanud peavalu korral sageli kaebavad, on lastel ohumärk. Kuklavalu korral on vaja välistada tagumise koljuaugu tuumor. Sümptomite esinemist saab kindlaks teha lapse käitumist jälgides: nad paluvad kardinad ette tõmmata ning vaiksemini rääkida, teleri vaiksemaks panna.
Kroonilise migreeniga on tegemist, kui vähemalt kolme kuu jooksul on esinenud ühes kuus 15 või enam peavaluepisoodi, millest kaheksa vastavad migreeni kriteeriumitele. Mida nooremas eas migreen algab, seda halvemini allub see ravile. Sama kehtib ka vähem kui aastaga episoodilisest krooniliseks muutunud migreeni kohta.
Migreeni alaliikidena lastel kuuluvad sellesse haigusrühma episoodilised sündroomid, mis võivad olla seotud migreeniga: korduvad gastrointestinaalsed häired (tsükliline oksendamine, abdominaalne migreen), healoomuline paroksüsmaalne vertiigo ja healoomuline paroksüsmaalne torticollis. Tsüklilise oksendamise korral esinevad stereotüüpsed episoodilised intensiivse iivelduse ja oksendamise hood, mis võivad kesta ühest tunnist kuni kümne päevani.
Loe pikemalt Med24st.