Tervisenõu: miks tekib ninaverejooks ja kuidas seda peatada? (1)

PM Tervis
Copy
Ninaverejooks
Ninaverejooks Foto: Shutterstock

Kui ninaverejooks kaasneb traumaga, pole selles midagi üllatavat. Leidub aga veel palju põhjuseid, miks võib ninaverejooks inimest sageli kimbutada. 

Vastab kõrva-, nina- ja kurguarst Ulvi Lettermo.

Ninaverejooks ehk epistaksis on eri põhjustel tekkiv verejooks nina limaskestast. 90 protsenti verejooksudest pärineb ninavaheseina eesmisest osast, kus on rikkalik veresoonte võrgustik.

Ninaverejooksu põhjused võivad olla väga erinevad

  • traumad (põrutus, ninaluu jm näokoljuluude murd);
  • ninas urgitsemine;
  • hingamisteede ägedad põletikud, eelkõige kõrge temperatuuriga kulgevad viirushaigused;
  • verejooksu soodustavad ravimid (aspiriin, ibuprofeen, antikoagulandid, mida kasutatakse tromboosivastaseks raviks jm);
  • kõrgenenud vererõhk;
  • ateroskleroos ja kõrge vanus;
  • vere hüübimishäired, verehaigused (hemofiilia, leukeemia jt), mille korral on erakordselt raske verejooksu peatada;
  • ninasisesed kasvajad;
  • lastel avastamata jäänud võõrkeha ninas;
  • ninavaheseina kõverdused.

Oma vere nägemine võib haige paanikasse ajada. Väga tähtis on säilitada rahu. Haige peaks olema istuvas või küliliasendis, et veri ei valguks neelu. Vere võiks sülitada mingisse nõusse või kilekotikesse, et arst saaks hinnata verekaotuse suurust. Allaneelatud veri ajab sageli oksele, pingutamine oksendamise ajal suurendab omakorda veritsust.

Verejooksu peatamise esmase võttena peaks inimene püüdma ise nina sõrmedega kokku pigistada. Kui verejooksu ei õnnestu peatada, tuleb ninna suruda vesinikperoksiidi või õliga immutatud vatitopp. Vere jätkuv valgumine neelu viitab sellele, et verejooksu koht on nina tagaosas või ei ole vatitopp piisavalt sügaval. 

Jätkuva ja tugeva verejooksu korral tuleb kutsuda kiirabi. Arst palub esmalt nina verehüübest tühjaks nuusata või puhastab nina aspiraatori abil, seejärel püüab määrata veritsuskoha. Vähese verejooksu korral kõrvetatakse veritsevat kohta elekterkõrvetiga. Veritsuskohta võidakse suruda pikk hüübimisvastase ainega immutatud marlitampoon.

Välja tuleb selgitada pideva verejooksu põhjus, kontrollida hüübimisnäitajaid, hemoglobiini, trombotsüütide hulka ning vajaduse korral määrata ravi. Kui verejooks on peatatud, tuleks 2–3 nädala jooksul vältida kuumaprotseduure (saun, vann) ja kehalist koormust. 

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles