Tervisenõu: milleks meile põrn?

Maiken Mägi
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põrn.
Põrn. Foto: panthermedia.net / Sebastian Kaulitzki

Kui maksa, neerude ja kopsude funktsioon on kõigile teada, siis mitmete kõhuorganite - sealhulgas põrna - tähtsusest teame vähem. Loe, milleks on inimesel põrn ning mis võib juhtuda selle suurenemisel.

Põrna funktsioone ja olulisust selgitab üldkirurg dr Airi Tark:

Põrn asub inimesel vasemal roidekaare taga. Põrnani ulatub kõhunäärme sabaosa ja osa maost. Põrna suurus oleneb inimese enda suurusest, kuid tavaliselt pikim mõõde ei ületa ultraheliuuringul 10-12 sentimeetrit.

Miks on põrn oluline?

  • Põrn filtreerib verd ja hävitab vanu kahjustunud vererakke;
  • Põrn kaitseb põletike tekitajate eest, tootes lümfostüüte, mis hävitavad infektsiooni tekitavaid baktereid;
  • Põrnas hoiustatakse vere punarakke ja vereliistakuid, mis vastutavad vere hüübimise eest.

Suurenenud põrn võib olla ohumärk mitmetele haigustele nagu infektsioonid, maksahaigused ja mõned vähiliigid. Põrna suurenemist nimetatakse splenomegaaliaks ja see olukord vajab kindlasti täpsustavaid uuringuid. Suurenenud põrn tavaliselt valu ei põhjusta, seega avastatakse see enamasti juhuslikult mõne muu uuringu käigus.

Markantselt suurenenud põrn võib põhjustada ebamugavustunnet ja valu vasemal ülakõhus, tihtipeale kiirgub valu ka vasemasse õlga. Lisaks võib tekkida kehvveresus, nõrkus ja ebaselge vastuvõtlikkus erinevatele põletikele.

Suurenenud põrn võib hakata suruma maole, mistõttu tekivad mao vaevustega seotud sümptomid - täiskõhutunne, röhatised, söömisega seotud probleemid. Suurenenud põrn hakkab filtreerima ja lõhustama ka normaalseid vererakke ning trombotsüüte, mistõttu võib tekkida verehüübimise ja aneemiaga seotud probleeme.

Kuidas uurida põrna funktsiooni?

  • Tavalise hematoloogilise vereanalüüsiga, mis näitab vere punaliblede ja vereliistakute (trombotsüüdid) hulka;
  • Põrna suurust hinnatakse tavaliselt ultraheliuuringul või vajadusel täpsustatakse kompuuteruuringul;
  • Magnetresonantsuuring (MRT) hindab juba spetsiifiliselt verevoolu põrna ning ei ole esmane uuring.
Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles